Euroopa vajab sadu tuhandeid sõdureid, et astuda vastu Venemaa ohule ja toetada Ukrainat, kui USA mandrilt lahkub.
USA on vihjanud võimalusele vähendada oma sõjalist kohalolekut Euroopas. Eelkõige kardavad Euroopa liidrid, et Ameerika väed lahkuvad Balti riikidest, vahendab Yle.
President Donald Trump ütles veebruaris, et USA kavatseb suunata oma sõjalise fookuse Vaiksele ookeanile ja keskenduda Hiina ohule.
See lugu räägib, kui palju sõdureid, varustust ja raha vajaks Euroopa, et täita USA jäetud vaakum. Teave põhineb Belgia mõttekoja ja Saksamaa uurimisinstituudi ühisraportil ning ekspertide hinnangutel.
1.Euroopa vajab veel kuni 300 000 sõdurit
Kui USA lahkub, peab Euroopa Venemaa ohu vastu võitlemiseks suurendama oma sõjalist võimekust kuni 300 000 sõdurini.
Hinnangu andsid Belgias asuv sõltumatu majandusuuringutele keskenduv mõttekoda ja Saksamaa Kieli Instituut.
Sõdurite arvu hinnang põhineb sõjalise liidu NATO stsenaariumil, millist tuge pakuks USA, kui Venemaa ründaks mõnda NATO riiki Euroopas.
NATO ekspertide hinnangul võiks USA Euroopat kohe 100 000 sõduriga toetada. Lisaks võiks USA Ida-Euroopa kaitseks kiiresti tuua kohale kuni 200 000 soomukit.
Sellise sõjalise jõu kiire asendamine võib osutuda keeruliseks.
Euroopas on ligikaudu 1,47 miljonit tegevsõdurit ja Venemaa sõjaline tugevus on ligikaudu 700 000. Kuigi Euroopas on oluliselt rohkem sõdureid, oleks 29 erineva Euroopa riigi armee koordineerimine kriisiolukorras keeruline.
Soome välispoliitika instituudi teaduri Niklas Helwigi sõnul on Euroopa riigid oma julgeolekule siseriiklikult mõelnud. Näiteks Portugalil ja Hispaanial on Ida-Euroopa riikidega võrreldes erinev ohutunnetus.
Lõuna-Euroopa riigid vaatavad rohkem Vahemere poole, Ida-Euroopa riigid aga on rohkem mures Venemaa ohu pärast, märgib välispoliitika instituudi teadur Niklas Helwig.
USA ei anna Ukrainale Venemaa ohu vastu mingeid julgeolekugarantiid.
Ukraina võttis teisipäeva õhtul vastu USA maavaratehingu, milles pole juttugi julgeolekugarantiidest ega lubadusest Ukrainat toetada.
Zelenski on nõudnud välisvägede toomist Ukrainasse, kui võimalik relvarahu kokkulepe täidetakse.
Sel juhul tuleks erinevatel hinnangutel Ukrainasse paigutada lisaks riigi enda vägedele kuni 150 000 sõjaväelast.
2.Euroopa vajab rohkem varustust
USA tekitatud puudujäägi korvamiseks oleks vaja rohkem varustust, kui praegu on Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia maavägedel kokku, hindab mõttekoda.
Ainuüksi Venemaa edasitungi peatamiseks Baltikumis vajaksid Euroopa riigid rohkem kui 1400 tanki, tuhandeid lahingumasinaid, suurtükiväge ja miljoneid ühikuid laskemoona.
Euroopa suur probleem on riiklikud armeed.
Kokkusobimatus põhjustab suure languse, sest Euroopa kaitse ei suuda kaitse-eelarveid kasutada nii tõhusalt kui Venemaa või USA.
Seni on iga riik soetanud oma kaitsevarustuse. Helwigi sõnul on see kallis ja ebaefektiivne.
Riigid toetavad riiklikke tootjaid ja konkurents on väike.
Euroopas valitseb relvasüsteemide segadus. Näiteks kui USA-l on üks peamine lahingutank Abrams, siis eurooplastel on neid 14 erinevat tüüpi, ütleb Helwig.
Ühistellimused oleksid Euroopale odavamad, leiavad Yle küsitletud eksperdid ja raporti autorid.
Samuti toob Soome teadur välja, et näiteks USA luureoskused ja satelliidid on Euroopa jaoks asendamatult olulised.
Üks oluline puudujääk Euroopa Liidu kaitsevõimes on nn struktuursete võimaldajate ehk satelliitide, suurte lennukite ja mobiilsete tugijaamade puudumine, ütleb Helwig.
Kieli instituudi ja Belgia mõttekoja ühisaruanne ütleb, et Euroopa peaks arendama lennundus- ja transpordivõimsust ning soetama tuhandeid rakette ja droone.
3.Euroopa vajab rohkem raha
Euroopa riigid kulutavad kaitsele rohkem raha kui Venemaa. Vaatamata sellele on Venemaa ohuga võitlemiseks vaja veel sadu miljardeid eurosid.
Euroopa peaks suurendama oma kaitse-eelarvet 250 miljardi euro võrra, st tõstma kaitsekulutused enam kui 3,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist.
4.Euroopa vajab juhti
Saksamaa on Euroopa suurim majandus ning ta oleks eriti olulisel positsioonil USA lahkumise tulemusena tekkinud julgeolekuvaakumi täitmisel, seisab Kieli ülikooli uurimisraportis.
USA ei ole NATO-le andnud mitte ainult sõjalisi võimeid, vaid ka poliitilist juhtimist ja usaldusväärsust.
USA lahkumine tähendaks, et Euroopa peaks kiiresti suurendama sõjalist tootmist kogu kontinendil. Eelkõige peaks Saksamaa oluliselt suurendama oma sõjalist võimekust.
Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Tuomas Iso-Markku kommenteeris e-posti teel, et Euroopa kaitsekoostööd on püütud edendada paljudes formatsioonides nagu NATO, EL ja riikide grupid, kuid seni on tulemus olnud üsna tagasihoidlik.
Paljude võimete poolest on Euroopa riigid saanud USA-le toetuda, mistõttu pole olnud vajadust neid arendada, nendib Iso-Markku.
Selge on see, et Euroopa riikide jõudlusvõime on mõnes valdkonnas ilmselt tugevam, kuid teisalt on Venemaal tuumarelv, mis on näidanud ka soovi, valmisolekut ja võimet kasutada oma relvajõude oma poliitiliste eesmärkide edendamiseks, mõtiskleb Iso-Markku.
