Soome president Alexander Stubb vestles Müncheni julgeolekukonverentsil kahekümne Ameerika senaatori ja president Donald Trumpi Ukraina esindaja Keith Kelloggiga.

Kardetakse selgelt, et Trump võib liituda Vladimir Putiniga. Ühel või teisel moel, vahendab Iltalehti.

Tõeline mure on see, mida Stubb ütles, et ta ameeriklastele rõhutas.

USA-le on tugevalt rõhutatud, et ilma Ukrainata pole rahu ja Putinit ei saa usaldada, märkis ta.

Üks sõnum, mis meil on ameeriklastele, on see, et Hiina nõrgestamiseks ei tasu Venemaalt liitlast otsida, sest ühel hetkel reedavad Venemaa ja Putin, sõnas Stubb.

Soome president ei ütleks seda, kui Trumpi ja Putini liitu ei peetaks võimalikuks.

Maailma olukorra tõsidusest räägib eurooplaste hinnangul, et Trump tunneb mingil määral kaastunnet sõjakuritegudes süüdi oleva Putini suhtes.

On selge, et Trump imetleb Putinit või vähemalt meeldivad talle võimsad juhid, seega on olukord keeruline ja jah, siin on kõik võimalik. Putin on osav mängur ja kindlasti kasutab seda ruumi, mida talle pakutakse, ütles hübriidohtude kompetentsikeskuse juht Teija Tiilikainen Münchenis Iltalehtile.

Münchenis pöördusid paljud mõtted kontinendi lähiajaloole. Putinil ei tohi lasta tüssata demokraatiaid samal viisil nagu Adolf Hitler pettis Suurbritanniat ja Prantsusmaad 1938. aastal.

Briti peaminister Neville Chamberlain kuulutas pärast Müncheni kokkuleppe allkirjastamist, et Euroopas on saavutatud „meie ajastu rahu”. Hitler oli lääneriikidelt järeleandmised välja pressitud ja need ka saanud. Järgmisel aastal rikkus ta lepingut ja okupeeris kogu Tšehhoslovakkia.

Detsembris Iltalehtile antud intervjuus analüüsis Stubb, mida oleks ajaloo vigadest õppida.

Võib-olla parem metafoor kui Chamberlain ja aasta 1938 on rahu Soome ja Stalini vahel 1944. aastal, hindab Stubb.

Lääneliitlased jätsid Soome üksi Nõukogude Liidu huvisfääri, kuigi Soome vältis tänu relvastatud vastupanule okupatsiooni.

Kaotasime nii territooriumi ja ka oma enesemääramisõiguse. Ja seda tuleb Ukrainas vältida, rõhutas Stubb.

Tänavuse, 2025. aasta Müncheni julgeolekukonverents läheb Euroopa ajalukku suure pöördepunktina.

Bayerischer Hofi hotellis valitses kollektiivne vaim, et Euroopa peab ehitama Ukrainale sõjalised julgeolekugarantiid.

Kui seda ei juhtu, võidab Putin ja latt vägivalla kasutamise, sõjakuritegude toimepanemise ja seaduslike piiride nihutamise eest langeb maapinnale. Pärast seda oleksid väiksemad riigid suuremate saagiks, kui nad just neile ette dikteeritud maailmakorraga ei nõustu.

Stubb põhjendas juba detsembris, miks ei tohi ukrainlasi hüljata samamoodi nagu soomlasi varem.

Sest kogu rahvusvaheline süsteem on üles ehitatud ÜRO põhikirja alusel ja pärast seda põhineb Euroopa julgeolekusüsteem OSCE-l ja Helsingi konventsioonil. Need põhinevad sellel, et territoriaalsed okupatsioonid on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja igal riigil on õigus teha oma julgeolekupoliitilisi valikuid, rõhutas Stubb.

Ameeriklased ja venelased kohtuvad lähipäevil Saudi Araabias.

USA on oma kaitseministri kaudu nõudnud, et eurooplased võtaksid vastutuse Ukraina julgeolekugarantiide eest. Tõenäoliselt ei kavatse Trump USA vägesid Ukrainasse saata.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron võõrustab homme esmaspäeval Pariisis Euroopa erakorralist kohtumist.

Põhjamaid ja Balti riike esindab erakorralisel kohtumisel Taani peaminister Mette Frederiksen.

Prantslased saatsid Frederiksenile kutse osalt seetõttu, et Trump on Gröönimaa küsimuses Taanile survet avaldanud.

Kutse ise on märk toetusest Taanile, kuid taanlased on kinkinud Ukrainale ka hävitajaid F-16 ning osalenud omal ajal koalitsiooni lahingutegevuses nii Iraagi sõjas kui ka Isafi operatsioonil Afganistanis.

Pariisis kohtuvad niinimetatud Weimari grupi riigid ehk Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia riigipead. Lisaks on kohal Taani peaminister ja NATO peasekretär Mark Rutte.

Välis- ja julgeolekupoliitilised allikad räägivad, et Élysée palees luuakse koalitsioon nendest, kes on valmis tagama Ukrainas relvarahu.

USA üritab sundida Venemaad nõustuma relvarahuga. Samal ajal avaldab USA Euroopale survet, et see hoolitseks Ukraina julgeolekugarantiide eest.

Tõenäoliselt pole Putin valmis oma pealetungi peatama, kui talle ei tehta selgeks, et teatud relvarahujoone ületamine toob kaasa Euroopa sõdurite – mitte enam ainult ukrainlaste – tulistamise joont ületavate sissetungivate vägede pihta.

„Nüüd on Euroopa hetk tegutseda,” rõhutas Stubb Münchenis.

Ja tegutsemine tähendab Euroopa julgeolekutagatise jõudude koondamist.

Venemaa ja Putin mõistavad ainult jõudu ja me püüame seda edastada ka oma Ameerika sõpradele. Vaherahu eelduseks peab olema igakülgne julgeolekukorraldus, rõhutas Stubb.

Ukrainlaste, moldovlaste, poolakate, leedulaste, lätlaste, eestlaste ja soomlaste eksistentsi tagamine eeldab praegu, et Euroopa ei annaks Putinile järele ega lase Trumpil dikteerida julgeolekukorraldust.

Mõnes mõttes siin sõnadest ei piisa, hindas Stubb, kui olulised asjad on tavainimeste jaoks juhtumas.

Kui Euroopa ei suuda julgeolekugarantiide kogumit kokku panna, peab Trump eurooplasi nõrgaks ning võib erinevate tehingute näol Putinile ja Venemaale isegi rohkem läheneda.

Siis läheksime tagasi „Jalta aega” Euroopas, kus suurriigid tõmbasid piire nii, nagu neile meeldis, vastavalt iga suurriigi sõjalisele võimsusele.

Jalta konverents peeti 1945. aasta veebruaris Krimmi poolsaarel. Nõukogude Liidu esindaja Jossif Stalin võõrustas USA presidenti Franklin Roosevelti ja Suurbritannia peaministrit Winston Churchilli.

Poola jaoks tähendas konverents kogu riigi piiride vägivaldset muutmist, Baltikumi jaoks jõhkrat okupatsiooni. Ameeriklased jätsid Soome Venemaa mõjusfääri.

Seekord seda ei juhtu.

Macroni kokku kutsutud erakorraline koosolek räägib demokraatliku Euroopa soovist võtta oma saatus enda kätesse. Üheskoos on Euroopa riigid sõjaliselt piisavalt tugevad, et Venemaa imperialismi pärssida. See on tahtmise küsimus.

Tahtjate koalitsioon on kokku pandud, kuigi see ei saa olema lihtne.

Stubb rääkis, mis praegu toimub.

Võtame näiteks Hollandi. Madalmaadel praktiliselt pole maavägesid, kuid neil on hea õhuvägi ja merevägi, nii et see võiks olla Hollandi panus, kui ma täna kahepoolsel kohtumisel Hollandi peaministriga rääkisin, ütles Stubb laupäeval.

Soome osaleb alliansis selle loomisel. Seda saab aru Stubbi vastusest ja kehakeelest.

Teija Tiilikainen usub, et Euroopas õnnestub suur diplomaatiline ja sõjaline pingutus sunni tõttu.

Seda tuleb teha. Peame looma Venemaale heidutuse, et ta uuesti ei prooviks, sõnab ta.

Kas usute, et Ukraina jääb iseseisvaks ja saab EL-i liikmeks?

Seda tuleb osata tänapäeva Euroopas uskuda. On nii tugev tahe. Pinnale kerkis Ukraina täielik ühendamine Euroopaga, võttis Tiilikainen hotelli fuajees valitseva tahteseisundi kokku.