Kiiev on viimastel päevadel püüdnud initsiatiivi tagasi võita Venemaal Kurski oblastis, aga ka Ukraina idaosas Toretski ja Pokrovski lähistel.

Vene vägede edasiliikumise tempo on Ukrainas aeglustunud. Nad vallutasid jaanuaris 331 km2, detsembris 416 km2 ja novembris koguni 714 km2, edastab kartograaf, kes kasutab sotsiaalvõrgustikes pseudonüümi „Lendav kana”. Loomulikult jätkab Venemaa edasiliikumist Donbassis ja vallutas reedel 7. veebruaril isegi Toretski linna, pärast Kurahove vallutamist jaanuari alguses, kuid Ukraina tugev kaitse peab praegu vastu. Viimastel nädalatel on Ukraina väed kogu rindejoonel koguni väiksemaid vasturünnakuid käivitanud, vahendab Le Figaro.

See kehtib eriti Venemaa Kurski oblasti kohta, kus Ukraina juhtis augusti alguses välkpealetungi, suutis kümne päevaga vallutada üle 1000 km2. Sellest ajast saadik on Venemaa initsiatiivi aeglaselt tagasi saanud, suutis viie kuuga vähendada Ukraina vallutatud pindala umbes 430 km2-ni ehk vähem kui pooleni võrreldes augusti lõpuga.

Sellegipoolest alustasid ukrainlased jaanuaris uuesti esimest vasturünnakut, seejärel viimastel päevadel teist, liikudes edasi umbes kümme ruutkilomeetrit lõuna pool Sudža väikelinnast, mille eeslinnale venelased lähenesid, ohustades ohtlikult Ukraina külgesid. Kindlasti ei ole Ukraina edasitung suur, kuid kahe või isegi kolme väikese küla – Kolmakovi, Tšerkasskaja Konopelka ja võib-olla Fanseevka – hõivamine vabastab ukrainlased sisse piiramisest Kurski oblastis, mis on oluline punkt tulevaste rahuläbirääkimiste perspektiivis venelaste ja ameeriklastega.

Vaatamata väga nõrgale võimalusele konflikti lõppemise kohta lähikuudel püüavad ukrainlased oma positsioone maksimeerida. Eesmärk on võita aega, esitades venelastele taktikalisi dilemmasid, et nad eraldaksid oma vägesid ega saaks sooritada rünnakuid neile sobivas tempos, analüüsib Prantsuse sõjaväeallikas. Ja seda strateegiat ei järgita mitte ainult Venemaa Kurski oblastis.

Veel lõuna pool, kui venelased kontrollisid alates jaanuarist väga suurt enamust või isegi peaaegu kogu Toretski linna, on ukrainlased viimase kümne päeva jooksul taaskäivitanud vasturünnakuid kaevanduslinna põhjaosas, et takistada venelastel linna „vabastatuks” kuulutamast – seda väljendit kasutatakse Moskvas Ukraina vallutustest rääkimiseks. Venemaa kaitseministeerium tegi seda lõpuks eelmisel reedel, kuid nende täieliku kontrolli üle linna valitsemise üle on endiselt tõsine kahtlus. „Oleme endiselt selles piirkonnas (…) Nad ei ole seda täielikult okupeerinud,” ütles Toretski äärelinnas viibiva 28. brigaadi pressijuht samal päeval AFP-le telefoni teel. Sellest ajast peale on konflikti kulgu reaalajas jälgiv Ukraina geolokaliseeritud kaarditeenus „DeepState” samuti hinnanud, et teatud linnaosad ei ole täielikult venelaste valduses. Laupäeval õnnestus Torestki eeslinnas Ukraina sõduril „manpadsi” abil alla tulistada Vene ründelennuk Suhhoi Su-25, mille kukkumist filmiti.

Kuid kõige huvitavam areng on Toretskist 50 km edelas, Pokrovski suunas, järjekordse kaevanduslinnaku suunas, mida järk-järgult ümbritsesid venelased, kes lääne poole trügides on ületanud linna kõrguse, kust nad on nüüd vaid 3 kilomeetrit lõuna pool. Lisaks sellele, et see on Ukraina söetööstuse peamine asukoht, on see oluline logistikakeskus Donbassi südames, mis on oluline Ukraina kaitsepositsiooni jaoks. Venelased on aga võtnud oma kontrolli alla kaks seda sõlmpunkti ühendavat teed ja teine ​​on nende tule all. Kuid kümme päeva on Venemaa pealetung selles suunas seisnud. Ukrainlased alustasid seal mitmeid vasturünnakuid, saavutades taas jalgealuse kolmes Uspenivka, Kotlõne ja Pistšane külas. Viimases võtsid nad vähemalt ajutiselt üle isegi söekaevanduse nr 3, mille venelased võtsid ära detsembri keskel ja mille ukrainlased enne taandumist õhku lasid.

Praegusel etapil ei muuda väiksemad Ukraina vasturünnakud olukorda lahinguväljal, kus venelased säilitavad üldiselt initsiatiivi ja liiguvad endiselt iga päev kümmekond ruutkilomeetrit edasi. Sel pühapäeval väitsid nad taas, et vallutasid Tšassiv Jari linna lähedal asuva Orihovo-Vasõlivka küla, kus toimus ülioluline lahing, mis on viimastel nädalatel selgelt Moskva kasuks pöördunud. Veel lõunas Donetski oblastis tungivad venelased edasi ka Andrijivka linnas, ähvardades Ukraina väed ümber piirata Vovtša jõe äärses Datšne taskus.

Eelkõige on nende Ukraina vasturünnakute suur küsimus nende kulukuses. Kas need on jätkusuutlikud? Nendes piirkondades sagenevad geolokaliseeritud videod Ukraina soomusmasinate hävitamisest Venemaa traatjuhitavate droonide poolt, mida ei ole võimalik elektrooniliselt segada. Kokku kaotasid ukrainlased 7. jaanuarist 7. veebruarini Oryxi geolokatsiooni andmetel 33 tanki, 64 jalaväe lahingumasinat, 64 soomustransportööri ja 20 suurtükki. „Varustuse poolest on see rohkem kui brigaad,” kommenteerib vanemohvitser, kes märgib, et need on esialgsed andmed, tõde võib olla veel hullem.

Kindlasti on Venemaa varustuskaod endiselt palju suuremad (näiteks alates 24. veebruarist 2022 hävitatud 3700 tanki, samas kui Kiievi poolel on Oryxi andmetel hävinud 1100 tanki), kuid Venemaal on lao sügavus, mis võimaldab kauem vastu pidada. Ukraina poolel on Lääne rasketehnika tarned muutumas harvemaks kui 2023. aastal, suvise ebaõnnestunud vastupealetungi aastal. Ja see on sama ka inimeste tasandil: venelasi on täna rindel rohkem kui ukrainlasi ja vahe suureneb koos Vene vägede üldise laienemise ja Ukraina vägede kokkutõmbumisega, mida õõnestavad värbamisraskused ja deserteerumine.

Kiiev seisab silmitsi mobiilse või püsiva kaitse dilemmaga: esimesel juhul vahetatakse maa inim- ja materiaalsete ressursside vastu; teises vahetatakse ressursid maa vastu. Kuna Venemaa sissetungi algusest saadik pole peaaegu mingeid muutusi, on Ukraina kindralstaap valinud viimase, kõige kulukama strateegia. Sellest konfliktist kujunenud kurnamissõja kontekstis aga „arvestades Ukraina kurnatust, ei ole need vasturünnakud pikaajaline strateegia”, analüüsib sõjaväeallikas. Lühiajalises perspektiivis kujutavad need siiski ukrainlastele rohkem kui kasulikku hingetõmbeaega ja võimaldavad Kiievil tulevaste rahuläbirääkimiste korral oma positsiooni tugevdada. Donald Trump, kes teatas sel pühapäeval Ameerika meediale antud intervjuus, et on vestelnud Vladimir Putiniga, plaanib järgmisel nädalal kohtuda Volodõmõr Zelenskiga ning andis oma emissarile kindral Kelloggile 100 päeva aega, et lõpetada see sõda, mis läheneb oma kurvale kolmandale aastapäevale.