Kaitseliidu NATO liikmesriigid valmistuvad juunis Hollandis toimuvaks tippkohtumiseks.
NATO allikad ütlesid Iltalehtile, et tippkohtumisel nõutakse liikmesriikidelt uue kaitsekulutuste ja SKT suhte kehtestamist.
Hetkel käib NATO allikate andmeil liikmesriikide arutelu kaitsekulutuste nõude tõstmise üle kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist.
NATO peakorteris on 3 protsenti uus 2 protsenti, ütles NATO allikas.
Ta viitab kehtivale nõudele, et liikmesriigi kaitsekulutused peaksid vastama kahele protsendile riigi SKT-st.
Haagis kehtestatakse liikmesriikidele uus kaitsekulutuste nõue. Enam ei piisa selle tõstmisest 2,5 protsendini. Laual on SKP nõude tõstmine kolmele protsendile, ütles allikas Iltalehtile.
Teise NATO allika hinnangul on NATO idapoolsetest riikidest raskes olukorras eelkõige Soome.
Kui kaitsekulutuste nõue tõuseb, kulutavad eesliini riigid – Soome, Balti riigid ja Poola – kaitsele rohkem kui ühiskulude nõue.
Poola, Eesti, Läti ja Leedu on valmis tõstma oma kaitsekulutusi viie protsendini SKT-st. Soome ei ole sellist valmisolekut väljendanud, mida on NATO-s negatiivselt märgatud. Eesliini riikidest on Soome jäämas üksi, kui just soomlased ei ärka, ütles allikas.
USA president Donald Trump ütles jaanuaris juba enne ametisse astumist, et soovib tõsta NATO riikide kaitsekulutuste nõude viie protsendini SKT-st.
Poola välisminister Władysław Kosiniak-Kamysz andis Financial Timesile antud intervjuus kohe oma toetuse Trumpi eesmärgile.
Kosiniak-Kamysz teatas, et Poola on valmis saama Trumpi juhitud ühenduslüliks Euroopa ja USA vahel.
NATO riikidest on Trumpi eesmärgile kõige lähemal Poola: 2024. aastal kulutasid poolakad kaitsele 4,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning tänavu tõuseb see suhe hinnanguliselt 4,7 protsendini.
Trumpi ei tohiks kritiseerida väga ambitsioonika eesmärgi seadmise pärast, sest vastasel juhul on ikka veel riike, kes jätkavad vaidlemist, kas tõesti on vaja rohkem kulutusi teha, ütles Kosiniak-Kamysz.
Poola välisministri hinnangul kulub NATO riikidel viieprotsendilise kulutasemeni jõudmiseks kümmekond aastat.
Eesti peaminister Kristen Michal avaldas intervjuus Eesti rahvusringhäälingule toetust Trumpi eesmärgile.
Me tunneme ohtu. Nii nagu Poola, Läti ja Leedu peavad seadma eesmärgiks viieprotsendilise kaitsekulutuste taseme, nii peame ka meie, ütles Michal.
Michal ütles, et Eesti kaitsekulutused tõusevad järgmisel aastal ligikaudu 3,7 protsendini SKT-st.
NATO allikad hindavad Iltalehtile, et Haagi kaitsekulutuste nõuet ühe hoobiga viie protsendini ei tõsteta.
Kolme protsendi osas valitseb üsna lai konsensus. USA ise ei kuluta kaitsele viit protsenti oma SKT-st, osutab NATO allikas.
Eelmisel, 2024. aastal oli USA kaitsekulutuste suhe SKT-sse 3,4 protsenti.
NATO kaitsekulutuste nõude tõstmine kolme protsendini SKT-st tähendab Soomele iga-aastast miljardite eurode suurust täiendavat arvet.
Praegu oleme 2,4 juures. Teame, et see arv väheneb, kui 2028. aastaks on hävitajate ostu eest tasutud, ütles peaminister Petteri Orpo novembris.
Kui Soome tellis 2021. aastal 64 uut mitmeotstarbelist hävitajat, rõhutasid parlamendierakonnad, et kümne miljardi euro suurune eraldis on oma suuruskategoorias erandlik ja ühekordne.
Rahandusministeeriumi eelarveraamatust on näha, kui suure osa iga-aastasest kaitse-eelarvest moodustab hävitajate F-35 ostmine.
Möödunud aastal oli hävitajate osakaal üle pooleteise miljardi euro. Tänavu kasvab see ligi 1,9 miljardi euroni. Hävitajad F-35 jõuavad Soomes operatiivkasutusse 2026. aastal.
Kaitseministeeriumile on tänavu eelarves ette nähtud 6,527 miljardit eurot ja piirivalvele umbes 433 miljonit eurot.
Rahandusministeerium prognoosib, et 2025. aastal on Soome SKT ligikaudu 290 miljardit eurot. Sel juhul oleks kaitsekulutuste suhe sellesse hinnanguliselt 2,4 protsenti.
Olukord muutub teistsuguseks, kui kaitsekulutustest lahutada hävituslennukitega seotud kulutuste kasv.
Ilma hävituslennukite rahata oleks kaitsekulutused Soomes tänavu umbes 5,1 miljardit eurot – ja nende suhe SKT-sse langeks 1,76 protsendini.
Selleks, et Soome saaks NATO-s kolme protsendi kulunõuet täita, tuleks pärast hävitajate soetamist suurendada iga-aastast rahastust ligikaudu 4–5 miljardi euro võrra.
Soome kaitse-eelarve suurus läheneks kümnele miljardile eurole.
Soome poliitikutel on kahtlemata raskusi vajalike miljardite leidmisega. Inimesed ootavad investeeringuid tervishoidu, sotsiaalkindlustusse ja haridusse. Kaitsele kulutatud täiendavad miljardid jäävad neist välja. Demokraatlikes riikides on see keeruline küsimus, tunnistab NATO allikas.
