Rootsi ajaloo „suurima massitulistamise” korraldaja oli endassetõmbunud üksildane mees, kes oli töötu ja tal olid raskused, paljastasid sugulased.
Örebros Västhaga linnaosas Risbergska koolis toimunud šokeerivas rünnakus lasti teisipäeval maha 11 inimest, vahendab Daily Mail.
Politsei teatel lasi 35-aastane kahtlusalune pärast veretööd end maha.
Uurijate sõnul üritasid nad välja selgitada motiivi, kuid arvavad, et ründaja tegutses üksi.
Ametivõimud ei ole veel tulistaja isikut avaldanud, kuid Rootsi ajakirjandusega rääkinud sugulased maalisid pildi murelikust erakust, kes oli kaotanud kontakti oma pere ja sõpradega.
Tulistaja muutis kaheksa aastat tagasi ka seaduslikult oma nime – see samm üllatas pereliikmeid.
„Me pole temaga viimastel aastatel eriti suhelnud. Lapsena oli ta teistsugune, kuid elav. Tal läks koolis hästi,” ütles üks sugulane.
„Kuid viimastel aastatel on tal olnud raske. Ta on töötu,” lisas ta.
Teine lisas: „Ta on tõesti üksildane. Varem oli tal sõber, kellega ta palju aega veetis, aga nüüd mitte. Ta tahtis olla omaette. Tundus, et talle ei meeldinud inimesed.”
Nad jätkasid, et tulistaja suhtles vähe oma vanematega, kes käisid „palju reisimas”, kuid talle meeldis „nende koera eest hoolitseda”.
Relvastatud politseinike meeskond korraldas eile pärastlõunal kahtlusaluse majas haarangu.
Politsei keeldus Rootsi ajakirjandusele haarangu üksikasju avaldamast, kuid TV4 väitel ei olnud tulistajat varem karistatud ja tema isik polnud võimudele teada.
Tal oli ka relvaluba.
Üksikasjad selgusid, kui hukkunute arv tõusis üleöö 10 pealt 11 peale ning politsei ütles: „Praegu on juhtunu tõttu hukkunud 11 inimest. Haavatute arv on siiani ebaselge. Meil ei ole praegu teavet vigastatute seisundi kohta.”
Rootsi peaminister Ulf Kristersson kirjeldas tragöödiat kui „Rootsi ajaloo suurimat massitulistamist”, lisades: „Täna oleme olnud tunnistajaks jõhkrale, surmavale vägivallale täiesti süütute inimeste vastu.”
Hiljem lisas ta: „Minu mõtted, kogu Rootsi mõtted on praegu eelkõige nendega, kes on selle kohutava teo otsesed ohvrid. Teie lein on meie lein. Oleme teiega.”
Ka Rootsi kuningas Carl Gustaf avaldas kuningakoja avalduses ohvritele kaastunnet.
„Kurbuse ja nördimusega saime minu pere ja mina teate Örebros toimunud kohutava julmuse kohta,” kirjutas kuningas.
„Avaldame täna õhtul kaastunnet lahkunu perekondadele ja sõpradele. Meie mõtted on sel ajal ka haavatute ja nende lähedastega, aga ka teiste kannatanutega,” märkis ta.
Kuningas tänas ka ametnikke, kes tulistamise ajal ja pärast seda operatsiooni kallal töötasid.
„Soovime oma perega avaldada suurt tänu politsei-, pääste- ja meditsiinitöötajatele, kes tegid sel mustal päeval intensiivset tööd inimelude päästmise ja kaitsmise nimel,” lisas ta.
Euroopa Komisjoni presidendi sõnul on tema mõtted Rootsis teisipäevase rünnaku ohvritega.
Ursula von der Leyen märkis sotsiaalmeedia postituses, et teisipäevased sündmused olid „tõeliselt kohutavad”.
„Sellisel vägivallal ja terroril pole meie ühiskondades kohta – kõige vähem koolides. Sel pimedal tunnil seisame koos Rootsi rahvaga,” lisas ta.
Ka justiitsminister Gunnar Strommer ütles, et juhtunu suurust on raske mõista. „Me teame, et umbes kümme [praegu 11] inimest on hukkunud ja paljud teised on vigastatud,” ütles ta. „Meie politsei ja tervishoiutöötajad hoolitsevad nende inimeste eest.”
Kahtlusaluseks peetakse nüüd ühte hukkunutest. Tegemist oli politseile varem tundmatu isikuga, lisas ta. „Me ei tea siiani, miks see juhtus või mis motiivid võisid olla. Loodame, et saame need vastused.”
Rootsi konservatiivse opositsioonipartei juht paljastas, et käis koolis, kus tulistamine toimus.
Vabaerakonna liider Johan Pehrson ütles, et oli seal õpilane, kui seles hoones oli varem keskkool.
Rünnak oli riigi jaoks „must päev”, lisas ta ja ütles, et tema mõtted on kõigi kannatanutega.
Rootsi rahandusminister, kes elab Örebros ja kelle poeg käis seal koolis, nimetas juhtunut kujuteldamatuks ja kurvaks.
Elisabeth Svantesson ütles Rootsi ajalehele Aftonbladet: „Kui meie vanim poeg, õpilasmüts peas, samast koolist välja jooksis, oli õhk täis ootust ja rõõmu.”
„Nüüd iseloomustab sama kohta hoopis vägivald, ärevus, pimedus ja hirm,” lisas ta.
Roheliste partei pressiesindaja Daniel Helldén ütles: „Kohutav, mida meile Örebrost räägitakse. Minu mõtted on kõigiga, keda see puudutab: õpilased, töötajad, sugulased. See on vastuvõetamatu, et sellised asjad juhtuvad ja vägivald levib üha enam.”
Sotsiaaldemokraat Teresa Carvalho lisas, et ta „jälgib õudusega Örebros toimuvat”.
„Mõeldes kõigile neile, keda see puudutab ja kes on mures oma sugulaste pärast,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
See tuleb pärast seda, kui ilmusid hirmuäratavad kaadrid tugevalt relvastatud Rootsi koolitulistajast, kes liikus mööda koridore oma saatusliku tulistamise ajal.
Kohalikus meedias jagatud klipp jäädvustas tulistaja kõndimas täiskasvanute koolituskeskuse koridoris.
Örebro politseipiirkonna juht Roberto Eid Forest ütles pressikonverentsil, et kurjategija ei kuulu teadaolevalt ühtegi jõuku, ja kinnitas, et ohtu ei ole.
Võimud ei usu ka, et koolitulistamise taga on terroristlik motiiv, ja usuvad, et ta tegutses üksi.
Kuus täiskasvanut viidi pärast tulistamist Örebro ülikooli haigla erakorralisse osakonda, kinnitas Örebro piirkonna tervishoiu- ja meditsiinikommunikatsiooni ametnik Åsa Svennebäck.
„Meil on kuus. Neist viit tulistati,” ütles ta. Lõplikku hukkunute arvu ja lõplikku haavatute arvu pole veel kindlaks tehtud.
Kuriteopaiga kahjud olid nii ulatuslikud, et uurijad ei suutnud täpsemat hinnangut anda, lisas Forest.
Expressen teatas algselt, et Örebro ülikooli haigla sai viis tulistamise ohvrit, kellest neljale tehti operatsioon. Väidetavalt stabiliseerusid kaks, samas kui üks pääses kergemate vigastustega.
Varasemas klipis, mida üks kohkunud õpilane hetk pärast juhtumit Snapchatis jagas, on näha, kuidas rahvahulk tulistamise asukohast eemale jookseb.
„Seal on tulistamine, issand jumal!” oli kuulda ühte õpilast karjuvat, kui lasud kõlasid. Teises sotsiaalmeedias levivas videos oli näha relvastatud politseinikke, kes kooli ümber piirasid.
Vahetult ühe hoone kõrval oli kõnniteel näha liikumatult lamamas surnukeha. Kas tegu oli tulistaja või ohvriga, pole selge.
Tulistamise ajal sai üks isik, kes tundis kooli õpetajat, neilt südantlõhestava sõnumi.
„Ta kirjutas, et koolis tulistati automaatrelvast ja nad olid varjunud ühte tuppa. Siis kirjutas ta, et armastab mind,” rääkis nimetu mees kohalikule väljaandele Aftonbladet.
Laskudest teatati Örebros Västhaga rajoonis asuvas täiskasvanute koolitusasutuses Risbergska koolis kohaliku aja järgi veidi pärast kella 12.30.
Kool teenindab õpilasi, kes on kooli veebisaidi kohaselt üle 20-aastased.
Pakutakse põhikooli- ja gümnaasiumikursusi, samuti rootsi keele tunde immigrantidele, kutseõpet ja programme intellektipuudega inimestele.
Tulistamine puhkes pärast seda, kui paljud õpilased olid pärast riiklikku eksamit koju läinud.
Koolis tehtud ja Rootsi ajakirjanduse avaldatud pildil oli näha, kuidas õpilased klassiruumides peitusid, tõkestades uksi toolide ja laudadega, kui häiresignaalid kõlasid.
Politseisõidukid ja kiirabiautod täitsid kooli ümbruses olevad parklad ja tänavad, kui helikopter sumises pea kohal Rootsi televisioonis edastatud šokeerivates stseenides.
Risbergska õpetaja Lena Warenmark ütles SVT-le: „Kuulsime tulistamist oma töötoa lähedal. Laske oli vist kümme.”
Kümned politseiautod ja kiirabiautod sõitsid Västhagale, kui politsei kooli lukustas, rajades hoone ümber perimeetri. Relvastatud politseinikke nähti koolile lähenemas väljatõmmatud relvadega.
Stockholmist 200 km läänes asuva linna politsei tegi pärast tulistamist avalduse, milles hoiatas avalikkust ründaja otsimise ajal piirkonda vältima.
„Avalikkust kutsutakse üles Västhaga piirkonnast eemale hoidma, jääma oma kodudes siseruumidesse või minema teist teed,” kõlas teade.
„Kuulake politseinikke sündmuskohal. Operatsioon puudutab surmava vägivallaga ähvardamist. Operatsioon on endiselt käimas,” seisis teates.
Pressiesindaja ütles, et ametnikud uurivad „mõrvakatset, süütamist ja relvakuritegu”.
Rootsi on hiljuti pälvinud maine EL-i mõrvapealinnana.
Kogu 2023. aastal hukkus Rootsis, kus elab umbes 10,5 miljonit inimest, tulistamistes 53 inimest. 2022. aastal oli see arv 62 ja Stockholmi mõrvade arv elaniku kohta oli ligikaudu 30 korda kõrgem kui Londonis.
Ekspertide sõnul on vägivalla põhjustanud mitmed tegurid: jõukudevahelised sõjad, kasvav narkoturg, relvade sissevool turule, kasvav ebavõrdsus, kõrge immigratsioonitase ja ka migrantide ühiskonda integreerimise ebaõnnestumine.
Välisriikide maffiarühmitused on nimetanud riiki oma tegevuse jaoks õnnistatud kohaks, samas kui organiseeritud kuritegevuse rühmitused on imbunud ärisektoritesse ja leidnud viise, kuidas riiki sõjaväerelvi smugeldada.