Soome investeeris Pezhman Barani haridusse pool miljonit eurot ja ta ei saanud isegi Lidlis tööd. Paljud haritud migrandid tunnevad, et nad on sunnitud Soomest lahkuma.

„Somaal, neeger, sa tulid siia varastama!”

26-aastane Claudia Lorca, Tšiilis sündinud tudeng ja kooliõpetaja mäletab igavesti oma esimest kogemust rassismiga kümne aasta eest. Ta oli teismeline ja saabus just vahetusõpilasena Soome, kui üks vanem daam teda rongis solvas.

Kogemus ei jäänud viimaseks.

„Miks sa riigist ei lahku?!” nähvas hooldusmees Claudiale, kui too oli teatanud külmadest radiaatoritest.

See ajas Claudia nutma.

„Olin 20-aastane, kodus ja üksi. Mida selle peale öelda?” küsib ta.

Claudia on otsustanud Soomest lahkuda kohe pärast magistrantuuri lõpetamist. Enamik tema sõpru on juba lahkunud.

Kunagi sattus ta soomerootslastest võõrustajate perre ning seetõttu töötab ja õpib ta rootsi keeles.

Tänusõnad Soomele edastas Claudia inglise keeles järgmiselt:

Aitäh Soome, et maksid minu hariduse eest, mis pole odav. Kui te mind siia ei taha, võtavad teised riigid mind hea meelega vastu.

Claudia näeb oma töös pidevalt lastevastast rassismi.

Immigrandi taustaga lastest räägitakse negatiivses toonis, neid süüdistatakse kõigis probleemides ja neid ei peeta nii heaks kui Soome taustaga lapsi, kirjeldab Claudia.

Tema hinnangul puudub ka õpetajakoolituses peaaegu täielikult multikultuurne perspektiiv.

Soomest on saamas multikultuurne riik, kuid õpingutel ei räägita integratsioonist ega immigrandi taustaga õpilastega toimetulekust, ütleb ta.

Enamik kolib ära

• Ligi pooled kõrgelt haritud välismaalastest on viis aastat pärast Soome saabumist ära kolinud, selgub Ettevõtlus uurimisasutuse Etla raportist.
• Soomes püsivad kõige lühemat aega kõrgharidusega inimesed: umbes 70 protsenti neist kolib ära kümne aasta jooksul. Kõige kauem viibivad riigis pereinimesed.
• Etla hinnangul oleks Soome vaja ligi kolm korda rohkem immigrante kui praegu, et tööealisi oleks piisavalt.
• Suhtumine immigrantidesse on Soomes negatiivsem kui teistes Põhjamaades. Allikas: Ettevõtluse uurimisasutus Etla

Soome on Pezhman Barani haridusse panustanud pool miljonit eurot, kuid ta ei saanud tööd isegi Lidlis.

Pezhman Baran saabus Iraanist Soome 2012. aastal, et õppida Helsingi ülikoolis metsaökoloogiat.

Mulle hüüti: „Miks sa siin oled, mine koju.” Bussijuht sulges ukse nina all. Ühes pangas öeldi, et ma ei saa kontot avada, teises öeldi, et saan, räägib ta.

2015.aasta varjupaigakriisi ajal läks viha välismaalaste vastu Soomes nii suureks, et Pezhman lõpetas ühistranspordi kasutamise ja ostis auto.

Sellest ajast saadik näis viha taanduvat, vähemalt kõige hullem viha.

See näitab, et võib-olla ei saa te sama teenust või kohtlemist nagu teised või ei räägita teile asju, kui teil pole endal mõistust küsida, kirjeldab Pezhman.

Praeguse valitsuse ajal on hoiakud karmistunud ja see kandub kogu ühiskonnani, ohkab ta.

Praegu 43-aastane Pezhman on filosoofiadoktor, bioinformaatik ja andmeanalüütik.

Pezhmani lasteaias töötav naine ja kaks last on Soome kodanikud, kuid Pezhman ise pole sooritanud kodakondsuse saamiseks vajalikku keeleeksamit. Küll aga on tal Soomes alaline elamisluba.

Probleem on selles, et Pezhman ei saa tööd. Ta ütleb, et on viimase kahe aasta jooksul kandideerinud 400 töökohale, kuid on saanud vaid kolm intervjuud.

Pežman on endiselt töötu. Ja ta pole tööotsingutel valiv olnud.

Nimi mõjutab Soomes tööotsinguid

Kui Helsingi ülikooli sotsioloogiateadur Akhlaq Ahmad saatis aastatel 2016–2017 5000 töötaotlust viie erineva rahvuse nimega, olid tulemused selged.

Kõige rohkem kutseid töövestlusele sai soomekeelne kandidaat, teiseks tuli inglane, kolmandaks venelane. Kõige vähem tööintervjuusid said somaallane ja iraanlane.

Kreekast pärit seksitreener Joanna Samona on pikka aega Soomes elanud. Ta tahaks jääda, kuid kaalub tõsiselt lahkumist.

Sama kavandab prantslasest juhtimis- ja meeskonnatöö treener ja ettevõtja Esteve Pannetier. Haridusele vastavat tööd on olnud peaaegu võimatu saada.

44-aastane Esteve kaalub oma võimalusi: kas kõrgepalgaline ja oskustele vastav töö Californias või bussijuhi töö Helsingi piirkonnas? Viimast tööd ei pruugi ta puuduliku keeleoskuse tõttu saadagi.

Esteve on teinud kõik, mis võimalik, aga soome keelt pole ta suutnud ära õppida. Joanna seevastu räägib puhtalt soome keelt.

41-aastase Joanna viimane tööleping lõppes hiljuti. Tegemist oli ajutise, palgatoetusega töökohaga HIV-positiivseid ja nende lähedasi toetavas organisatsioonis Positiviset ry.

„Kuigi ma ise pole HIV-positiivne, tundsin tõesti, et kuulun kogukonda, mis mõistab, mis tunne on olla diskrimineeritud,” ütleb Joanna kurval häälel.

Uurimus: Immigrandid on Soomes eraldi klass

Sisserändajatest on Soomes saamas uus alamklass, ütleb Keenia sotsiaalteaduste doktor Quivine Ndomo. Ta on lõpetanud doktoritöö Töötajate alamklass: Kõrgharitud immigrandid Soome tööturu äärealadel.

Quivine Ndomo sõnul on soome keele oskuse puudumine ettekääne immigrantide värbamisest loobumiseks.

Soome statistikaameti palgastruktuuri statistikast selgub, et paljud välismaalt pärit kõrgharidusega inimesed ei tööta oma haridusele vastaval erialal, vaid töötavad kontorikoristajana 28 korda suurema tõenäosusega võrreldes Soome taustaga kõrgharidusega inimestega.

Õigusteaduste magister Georgiana Forsang töötab hooldajana ja õpib haiglaõeks.

Kamerunis üles kasvanud Georgiana ei anna alla: ei rassismile ega unistusele saada haridusega võrdväärne töökoht kasvõi välisministeeriumis.

Siiski on Soomest lahkumine temalgi mõttes olnud. Georgiana keemiaharidusega abikaasa töötab bussijuhina ning paaril on lapsed vanuses kolm, kaheksa ja üheksa aastat.

Nad on targad ja julged lapsed, aga kas neist saavad ka hooldajad? Või peaksin nad siit minema lennutama, enne kui on liiga hilja, imestab Georgiana.

Georgiana mäletab reisi rongis, kui ta istus kahe teise reisija vahel keskmisel istmel. Kaasreisijad kohkusid, liikusid kaugemale ja keerasid pea kiiresti teises suunas.

Ütlesin ühele neist väga ilusti, et kuule, su kael hakkab valutama ja ma võin ka püsti seista, kui see su enesetunde paremaks teeb, naerab Georgiana.

Siis hakkas kõrvalistuja naerma ja ütles vabandust, võttis mu käest kinni. See oli kõik, meenutab ta.