Eelmise, 2024. aasta 16. veebruaril lõpetas Aleksei Navalnõi juba 30 minuti möödudes oma tavapäraselt tunniajase jalutuskäigu Siberi paranduslike tööde koloonias „Polarwolf”. Ma ei tunne end hästi, ütles Venemaa tuntuim opositsioonitegelane valvurile.
Valvur viis ta sisse. Navalnõi kukkus kokku. Ta oksendas ja tema keha raputasid krambid. Ta kaotas teadvuse. Kell 12.43 andis meditsiiniosakonna juhataja korralduse viia ta haiglasse.
Vähem kui kaks tundi hiljem oli Aleksei Navalnõi surnud, vahendab Spiegel.
Ei läinud kaua, kuni uudised jõudsid Müncheni hotelli Bayerischer Hof. Täpselt aasta tagasi sai seal alguse maailma tähtsaim välis- ja julgeolekupoliitikute kohtumine Müncheni julgeolekukonverents. Poliitikud, diplomaadid ja salateenistuse agendid olid šokeeritud, kui lugesid oma mobiiltelefonist uudiseid.
Hotelli trepikojas, esikust paremal, jooksis kantsler Olaf Scholzi välispoliitika nõunik Jens Plötner kohkunud ilmega trepist alla. „Võib-olla jäime hiljaks,” pomises Plötner, võib-olla jäime liiga hiljaks. Ta raputas kergelt pead, pilk on tühi.
Plötner, nagu seni teadis vaid kitsas ring, oli üks keskseid tegelasi salaprojektis, mis tundus Navalnõi surmale eelnevatel päevadel ja tundidel olevat õnneliku lõpu lävel; kuid vangistatud opositsioonitegelase surmaga kukkus see kokku nagu õhku lastud pilvelõhkuja.
Aleksei Navalnõi oleks võinud Vene laagrivangistusest vabaneda. Kavandati vangide vahetust, mis hõlmaks Navalnõid ja palgamõrvarit Vadim Krasikovi, kes oli Saksamaal vangis. USA ja Saksamaa valitsuse esindajad, sealhulgas kantsler Olaf Scholz ja USA president Joe Biden, töötasid operatsiooni kallal suletud uste taga mitu kuud.
Tänaseni on selle ettevõtmise vastased ja toetajad eriarvamusel, kas see oleks võinud toimida. Mõned usuvad, et Navalnõi pidi tehingu tõttu surema. Et Venemaa president Vladimir Putin lasi oma vastase tappa, et Lääs ei saaks teda vabastada. Teised arvavad, et USA ja Saksamaa kõhklesid liiga kaua, kas vahetus õnnestub.
Kui see on tõsi, peaksid kõik asjaosalised endalt küsima, kas Navalnõi oleks ikka elus, kui poleks nii palju aega raisatud. See kehtib eriti Saksamaa välisministri Annalena Baerbocki kohta. Roheliste poliitik tõrjus kuude jooksul Ameerika ettepanekuid, lükkas tagasi Navalnõi usaldusisikute taotlused ja blokeeris föderaalvalitsuse kokkuleppe.
Spiegel jälgis vahetust puudutavaid salajasi arutelusid enam kui 20 kuud. Uurimisrühm rääkis hiljem paljude ettevõtmisega seotud inimestega. Kõik kontaktid aga nõudsid, et neid ei avaldataks. See on rahvusvahelises tippdiplomaatias tavaline. Pantvangide võtmise ja vangide vahetamise suhtes kehtib veelgi rangem salastatus.
Juhtum näitab, kuidas head kavatsused ja ideaalid on rahvusvaheliste kokkulepete maailmas küüniliselt tasakaalustatud poliitiliste huvidega. Ja kui vähe loeb siin üksiku inimese saatus.
Idee vahetada Venemaa presidendi Putini põlisvaenlane Navalnõi tema lemmikmõrvari, Tiergarteni mõrvari Vadim Krasikovi vastu, kerkis esmakordselt esile 2022. aasta suve alguses.
Selleks ajaks oli Navalnõi olnud vanglas peaaegu poolteist aastat. Esiteks mürgitas Venemaa siseriiklik salateenistus ta 2020. aasta septembris närvimürgiga Novitšok. Pärast Saksamaal paranemist sõitis opositsiooniaktivist tagasi Moskvasse ja ta vahistati.
Tookord, 2022. aasta juunis oli ilmne: Putin tahab hoida Navalnõid luku taga palju kauem kui algselt arvati. Opositsiooniaktivist oli mõistetud üheksaks aastaks vangi, kuigi ta oli haige. Tema seisund oli nii palju halvenenud, et teda ümbritsevad inimesed kartsid, et ta võib varsti surra.
Navalnõi lähimad usaldusisikud Maria Pevtšihh ja Leonid Volkov üritasid kantsler Scholziga kohtumist kokku leppida. Nad tahtsid esitada talle idee, nagu nad oma usaldusisikutele rääkisid, vahetustehingust: Navalnõi Tiergarteni mõrvari vastu. Kuid Scholziga kohtumise kokkuleppimine polnud nii lihtne. See oli igatahes julge idee.
Navalnõi on Venemaal vastupanu ikoon. Oma YouTube’i kanalil paljastas ta võimulolijate korruptsiooni ja prassimise ning kuhjas Putinit naeruvääristavalt. Ta oli mitu korda vangis ja jätkas endiselt.
Navalnõi pani võib-olla toime Putini maksimaalse provokatsiooni, elades üle mürgirünnaku. Hiljem sai ta ühelt löögirühma liikmelt ülestunnistuse, kasutades kaamera ees libakõnet. Navalnõi avaldas ka info rikkuse kohta, mida Putin väidetavalt varjata püüdis. Kas Kreml laseks sellel vastasel minna?
Teisel pool oli palgamõrvar Vadim Krasikov. Moskva nimel sõitis ta 2019. aasta suvel Berliini ja tulistas päise päeva ajal Kleiner Tiergartenis grusiinlast. Tõenäoliselt oli see esimene riikliku terrorismi juhtum Saksamaal pärast Mykonose rünnakut 1992. aastal. Krasikovile mõisteti eluaegne vangistus eriti raske kuriteo tõttu. Kas föderaalvalitsus võis sellise mehe vabastada?
Tõenäosused olid mõlemal poolel tegelikult väiksed. Mängus oli ka kolmas osapool. 2022. aasta suve alguses üritas USA korraldada vangide vahetust Venemaaga.
Veebruaris, paar päeva enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, vahistati Moskva Šeremetjevo lennujaamas Ameerika korvpallur Brittney Griner. USA valitsus tahtis vabastada tema ja endise sõduri Paul Whelani, kes oli samuti Venemaal vangis.
Ameeriklased nägid pantvangipokkeri võimaliku trumbina tapja Krasikovi. USA luureagentuurid uskusid, et Krasikovil on Putiniga isiklik suhe. Võib-olla oli ta Peterburis veedetud aja jooksul juba presidendi jaoks musta tööd teinud. Nimekiri mitmest inimesest, keda venelased väidetavalt tahaksid vabastada, leidis tee Berliini. Selle eesotsas oli mõrvar Vadim Krasikov.
Washington tundis huvi. Kas Krasikovi ei saaks lahti lasta? Kuid Saksa valitsus lükkas selle tagasi. Süüdimõistetud Vene mõrvari vabastamine ainult Ameerika sportlase abistamiseks: Saksamaa vaatenurgast on see vaevalt poliitiliselt õigustatud. Mida võidaks sellest Saksamaa?
Zeiti väitel läks Scholzi välispoliitika nõunik Plötner veelgi kaugemale. Ta palus Bideni riikliku julgeoleku nõunikult Jake Sullivanilt, et Biden ei peaks mingil juhul Scholzi poole vahetuse asjus ametlikult pöörduma. Vastasel juhul oleks Berliini kõrgeimal tasemel „ei” vältimatu. Plötner olevat aga Spiegeli teabe kohaselt lisanud, et „võib ette kujutada suuremat lahendust”. Plötner pidas juba siis Navalnõid silmas.
Vene opositsioonitegelane oli Saksamaal olnud väga populaarne sellest ajast peale, kui teda seal pärast mürgirünnakut raviti. Toona ei käinud teda Berliini Charité’s vaatamas mitte ainult kantsler Angela Merkel, vaid ka toonane rahandusminister Scholz kohtus temaga varsti pärast seda Berliini hotellis. Kui üks inimene suudaks Vene pagulasopositsiooni enda selja taha koondada, oleks see Navalnõi, usuvad paljud Venemaa eksperdid.
2022.aasta suvel sai USA endine välisminister ja endine presidendikandidaat Hillary Clinton Navalnõi lojalistide katsetest teada Ameerika uhkes suusakuurordis Aspenis toimunud konverentsi ajal. See viitab rahvusvahelise läbirääkimisstrateegia klassikale. Mõnikord peate probleemi lahendamiseks suurendama.
Toonases väikeses rühmas osalejate sõnul oli Clintoni idee sisuliselt järgmine: selle asemel, et pidada läbirääkimisi Navalnõi vahetamise üle Krasikovi vastu või Grineri vahetamise üle Krasikovi vastu, tahtis Clinton kokku panna paketti. Selle võiks Saksa valitsusele meelepäraseks muuta.
Läbirääkimised vangide vahetamise üle on küüniline äri. Terroristid ja diktatuurid šantažeerivad lääneriike, vahistades omavoliliselt nende kodanikke ja pakkudes neid seejärel vahetamiseks. Inimelu muutub osaks tehingust, mille lõpus peavad demokraatiad tavaliselt tegema ebameeldivaid järeleandmisi.
2022.aasta augustis andis tunnustatud Kölni kriminaalkaitseadvokaat Nikolaos Gazeas intervjuu õigusspetsialistide portaalile „Legal Tribune Online”. Küsimus keerles küsimuse ümber, kas föderaalvalitsus võiks mõrvari Krasikovi ka tegelikult seaduslikult Venemaale välja anda.
Advokaat esitas käputäie juriidiliselt võimalikke stsenaariume. „Sellised otsused, kui need selleni jõuavad, tehakse lõppkokkuvõttes kõrgeimal poliitilisel tasandil,” ütles advokaat.
Gazeas on väljaandmisõiguse ekspert, üks tuntumaid Saksamaal. Ja ta oli alates 2020. aastast Aleksei Navalnõi Saksa advokaat. Kas ta valmistas juba pinnast tehinguks?
USA poolel oli vahepeal kokku tulnud väike ring Navalnõi toetajaid. Clinton oli üks neist, nagu ka Bideni kliimakaitse esindaja, samuti endine välisminister ja presidendikandidaat John Kerry.
Clinton pidi suhtlema tema lähikondsete sõnul Joe Bideniga. Kas see kunagi juhtus, on ebaselge. Räägiti, et Kerry võiks Scholziga rääkida. On ebatõenäoline, et see juhtus. Clinton omakorda tahtis helistada kantselei juhile Wolfgang Schmidtile. Aga kõnet ei toimunud.
2022.aasta detsembris vabastas USA ennetähtaegselt alates 2008. aastast vangis istunud Venemaa relvakaupmehe Viktor Buti, hüüdnimega „Surmakaupmees”. Vastutasuks lasi Putin korvpallur Grineri vabadusse. Turvaringkondades räägiti „kohutavalt halvast tehingust”. Biden tundis aga tohutut survet sportlase vabastamiseks. Arvesse ei võetud ekssõdurit Paul Whelanit ja Navalnõid.
Vangistatud opositsiooniaktivisti toetajad jätkasid kulisside taga oma idee läbisurumist. Kuid tundus, et USA oli huvi kaotanud. USA esindajat ei ilmunud Saksa valitsuse kantseleisse ega välisministeeriumi. Berliinis kõlas toona seisukoht, et ilma Washingtonita sellist tehingut teha ei saa.
Navalnõi viibis sel ajal Moskvast 260 kilomeetri kaugusel Meletšovos karistuslaagris IK-6. Tal oli juurdepääs oma Twitteri kanalile oma advokaatide kaudu. Ta näis võitluslikuna ning mõnitas Putinit ja tema käsilasi. Kuid suurema osa ajast veetis ta väikeses üksikkongis.
Diplomaatilisel laval midagi märgatavat ei liikunud. Miks? Griner oli vaba ja avalikkus ei tundnud Whelani saatuse vastu suurt huvi – USA-l oli muid probleeme. Võitlus Navalnõi ellujäämise nimel oli mässitud Washingtoni ja Berliini bürokraatiasse. „See oli nagu katkine telefon,” ütles Navalnõi usaldusisik Pevtšihh hiljem. Räägid selle sisse, kuid midagi ei tule tagasi.
Nende jaoks tundus see seisak – mida katkestasid vaid tagasilöögid. Aga miski liikus, väga vaikselt, Berliini kantseleis.
12.märtsil 2023 võitis Kanada režissööri Daniel Roheri film „Navalnõi” Oscari. Los Angeleses toimuval auhinnatseremoonial tõi Roher lavale Navalnõi naise Julia. „Unistan päevast, mil teie saate vabaks ja meie riik on ka,” pöördus ta abikaasa poole, kes ei tohtinud tuhandete kilomeetrite kaugusel isegi tseremooniat televiisorist vaadata. „Jää tugevaks, mu arm.”
Julia Navalnaja usaldusalused kaalusid, kas on kätte jõudnud aeg kutsuda avalikult üles vangide vahetamisele. Kolm päeva pärast Oscarite jagamist andis Navalnaja intervjuu Spiegelile.
Vestlus toimus Los Angelese hotelli baaris. Navalnaja kandis valget ülikonda ja rääkis vaikselt. See oli tema esimene pikem intervjuu pärast seda, kui tema abikaasa 2020. aastal mürgitati.
Ta rääkis terviseprobleemidest ja oma eraelust. Ta kritiseeris karmilt Putinit ja mõistis hukka tema rünnaku Ukrainale. „Seda ei saa andestada,” ütles ta. „Ta läks isegi niikaugele, et ähvardas maailma tuumarelvadega.”
„Kas föderaalvalitsus teeb piisavalt, et Aleksei vanglast välja saada?” küsis Spiegel. Navalnaja hiilis kõrvale. Ta oli Saksamaale lõpmatult tänulik. Kui küsiti, vastas ta: „Muidugi. Igasugune abi on abi.” Lause oli peen vihje Berliinile: Tehke midagi, palun!
Samal nädalal oli tollasel Saksamaa suursaadikul Washingtonis Emily Haberil kohtumine USA välisministeerimi esindaja Victoria Nulandiga. Esile kerkis võimaliku vangivahetuse teema. Tagantjärele räägitakse, et mõlemad naised läksid lahku muljega, et teine pool pole huvitatud.
29.märtsil 2023 arreteeriti Jekaterinburgis spionaažisüüdistusega Wall Street Journali Moskva korrespondent Evan Gershkovitch. Käis ülemaailmne kisa. Surve USA-le tegutsemiseks kasvas taas ja koos sellega suurenesid ka Navalnõi võimalused.
Aprilli keskel sõitsid Navalnaja ja Pevtšihh Berliini. Neil oli kohtumine välisminister Baerbockiga. Oli lootust.
Kohtumise fotodel on kaks venelast helerohelisel diivanil mustas riietuses Baerbocki vastas. Nende ees oleval laual on mahl, mineraalvesi ja kauss värviliste M&M-idega. Kohtumine algas tegelikult „väga kenasti”, teatasid külastajad hiljem oma usaldusisikutele.
Kuid asjad võtsid üllatava pöörde. Navalnaja arutas vangide vahetust, mis võiks hõlmata tema abikaasat ja Tiergarteni mõrvarit. Kaks venelannat kuulsid selle peale midagi, mis kõlas nagu „rahvusvahelise õiguse seaduslikkuse põhimõte”.
Baerbock küsis, kas Navalnõi ei sõida pärast vabanemist otse Venemaale tagasi, nagu ta tegi pärast mürgitamist 2020. aastal. Navalnaja ütles, et ei.
Välisminister oli ka mures, et see võib ärgitada Läänes rohkem vene tapjaid. Tal olid põhimõttelised mured. Krasikov on süüdi mõistetud mõrvar. Teda ei saa niisama lihtsalt lahti lasta.
Eelkõige muretses Baerbock tõenäoliselt selle pärast, mida USA pool hakkab hiljem nimetama „Baerbocki moraaliriski asjaks”: kas sellised tehingud ei julgusta despoote omavoliliselt veel rohkem inimesi, opositsiooniliikmeid ja Lääne kodanikke arreteerima?
Berliinis kohtumisel Navalnaja ja Pevtšihhiga ei öelnud Baerbock otseselt ei. Kuid tema meeleolu oli negatiivne ja see sai külastajatele selgeks.
Siiani ei soovi Baerbock Spiegeli päringutele vastates sündmusi ametlikult kommenteerida. Küll aga kinnitavad temaga sel teemal rääkinud välisministri seisukohta.
Miski sellest ei paistnud välismaailmale välja. Washingtonis lootsid Navalnõi toetajad esialgu jätkuvalt Baerbockile. Teda nähti seal usaldusväärse toetajana, Scholzi pigem kõhklejana. Vaevalt oleks ameeriklased rohkem eksinud. Hoopis Baerbock oli see, kes Navalnõi juhtumile pidurit tõmbas.
USA välisminister Antony Blinken rääkis lõpuks otse oma Saksa kolleegiga, tõenäoliselt esimest korda G7 kohtumise ajal. Baerbock rõhutas ka talle ohtu, et Putinit võidakse julgustada veelgi rohkem inimesi vangistama. Peate mõtlema „suuremale pildile”, ütles ta.
Blinken oleks võinud Baerbockist mööda minna ja end otse kantslerile esitleda. Kuid ta taganes: Baerbock on Ukraina poliitika partner.
2023.aasta mais saatis Joe Bideni pantvangiküsimuste erisaadik Roger Carstens e-kirja riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani kontorisse ja kirjeldas tehingut: pakett, mis sisaldab USA kodanikke Gershkovitchi ja Whelanit, Vene tapjat Krasikovi, Navalnõid ja võib-olla ka Venemaal vangistatud Saksamaa kodanikke. Räägiti, et süüdimõistetud mõrvari lahti laskmise eest pidi sakslastele midagi andma.
Möödub väärtuslik aeg, kui Berliin ootas, et ameeriklased ühendust võtaksid ning ameeriklased kaalusid, kas ja kuidas peaks Berliiniga ühendust võtma.
Scholz oli oma lähimas ringis juba tehinguga nõustunud. Ta kohtus Navalnõiga 2020. aastal ja ta oli muljet avaldanud. Oma viimasel Moskva-reisil vahetult enne Venemaa rünnakut Ukrainale kutsus Scholz Putini juuresolekul Navalnõid vabastama. Nüüd oli Scholz huvitatud ka USA presidendile Bidenile teene tegemisest.
Mingil hetkel suvel andis Sullivan kantseleile aru ja palus vangivahetuses Saksamaalt toetust. See pani asjad tegelikult liikuma.
Pärast suvel toimunud kabinetinõupidamist võttis kantsler ühendust justiitsminister Marco Buschmanniga. „Võib olla võimalus Navalnõi vabastamiseks,” ütles Scholz, nagu hiljem öeldi. Buschmann pooldas koheselt asja justiitsministrina. Baerbocki kokkulepe oli aga pigem poliitiline vajadus. Scholz võis seda ignoreerida. Aga ta tahtis solidaarsust.
Välisminister osutus aga kangekaelseks vastaseks. Telefonikõnedes, oma teenistuses ja ameeriklastega vesteldes andis ta mõista, et tema mured on tohutud.
Septembris kirjutas Wall Street Journal, et Putin oli otsustanud Krasikovi vahetada. Tekstis nimetati sellise tehinguga seoses esimest korda avalikult Aleksei Navalnõi nime. Juriidiliselt, kirjutab ajaleht, on Krasikovi väljaandmine Saksamaale vaevalt teostatav.
Asi oli vastupidine: mõrvari kohtu ette toomise eest vastutas tollal föderaalne peaprokurör Peter Frank. Prokurörina ütles ta justiitsministeeriumile, et ei saa pärast nii lühikest vangistust mõrvari vabastamist tervitada. Kuid lõpuks oli see poliitiline otsus.
Vaja oli Krasikovi väljasaatmiskäsku ja vastavat juhist Berliinist Karlsruhe föderaalprokuröridele. Nendel tingimustel ei oleks takistanud ta peaprokurörina. Nii teatasid need, kes Frankiga teemast rääkisid.
Saabus talv ja paistis, et tehingut ei tule. Siis aga rääkisid Biden ja Scholz omavahel telefonis. Vestluses palus Biden Scholzilt abi: ilma tapja Krasikovita ei saa ta oma USA kodanikke vabastada. Navalnõi võiks olla osa paketist.
Scholzile meeldis Biden. USA president ei kritiseerinud teda kunagi, kui jutt oli ebalevatest relvatarnetest Ukrainasse. Ta saatis isegi Ameerika tanke, et Berliin saaks Saksa lahingutanke Kiievisse toimetada, päästes samal ajal nägu.
Kantsler vastas USA presidendile, et mõistab, kui oluline teema tema jaoks on. Pärast öeldi, et ta rääkis vastutavate föderaalministritega.
Seetõttu pani Scholz asja isiklikult Baerbocki ülesandeks ja lubas ameeriklastele selle teene tegemist. Kuidas vestlus täpselt läks, ei taha keegi öelda. Väidetavalt sisaldas Scholzi argument sisuliselt järgmisi punkte: tegemist on humanitaarolukorraga ja Navalnõi elu on ohus. See oli ka USA palve. Saksamaa julgeolekuhuve mõjutas ka nende sõltuvus USA luureteenistustest. Tuleks küsida, kuidas saaks sarnases hädaolukorras USA-lt abi paluda, kui nüüd ei tegutseta.
Baerbock loobus lõpuks oma vastupanust.
Siinkohal muutus idee operatsiooniks. Ameeriklaste ja sakslaste jaoks oli küsimus selles, kas Putin tõesti vabastaks oma vastase Navalnõi. Moskva autokraat oli mitu korda selgeks teinud, et suhtub vangide vahetusse positiivselt. Aga Krasikov pidi seal olema, see oli tema tingimus.
USA ja Saksa föderaalvalitsus jõudsid kokkuleppele tehingus, mis nõudis sisuliselt Krasikovi ja Läänes vangistatud Vene agentide vahetamist Gershkovitchi, Whelani ja Navalnõi vastu. Pärast poolteist aastat kestnud sisemist sondeerimist tuli alustada läbirääkimisi venelastega. Aga kuidas?
Nüüd tuli mängu vene oligarh Roman Abramovitš. Väidetavalt saatis miljardär juba novembris Washingtonile diskreetse vihje, et nad võiksid rääkida ka Navalnõi vabastamisest. Nüüd, 2024. aasta alguses, lähenes Abramovitš julgeolekuringkondade andmetel taas Kremlile: Aga vangide vahetus Krasikovi ja Navalnõiga?
Väljaande Wall Street Journal andmeil tõi Abramovitš, kes Spiegelile eitas igasugust seotust läbirääkimistega, Kremlilt positiivse vastuse. Navalnõi surmaeelsel õhtul oldi veel optimistlikud, et raskelt võidetud vangide vahetus võib tegelikult teoks saada.
Siis tegi teade Navalnõi surmast kõigile jõupingutustele lõpu.
Kas Lääs oli liiga aeglane? Või taheti tehingut konkreetselt takistada Navalnõi mõrvaga?
Mõne aja pärast algasid uued kõnelused. Räägiti Gershkovitchist, Whelanist, opositsioonitegelastest, kinnipeetud sakslastest, Tiergarteni mõrvar Krasikovist ja Vene spioonidest. Vahetus toimus augustis. Vladimir Putin kallistas Moskvas tervituseks oma lemmiktapjat Krasikovi.
„Ma ei taha kõlada dramaatiliselt, aga ma arvan, et on suur tõenäosus, et ma ei pääse siit välja,” ütles vang Aleksei Navalnõi kord oma naisele Juliale, kui too talle külla lubati. „Nad mürgitavad mu.”
