USA-Vene läbirääkimiste pärast on mitmel pool Euroopas suur mure. USA president Donald Trump (78) on välistanud USA vägede täieliku väljaviimise Euroopast. Saksa väljaande Bild info kohaselt kardavad Lääne julgeolekuteenistused ja poliitikud, et Riyadhis alanud läbirääkimised võivad viia USA vägede kohaloleku lõpetamiseni suures osas Euroopas.
Üks Ida-Euroopa julgeolekuametnik ütles Bildile: „Meie andmetel on tegemist Putini 2021. aasta nõudmistega, so USA vägede väljaviimisega kõigist NATO riikidest, mis liitusid alliansiga pärast 1990. aastat.”
See on halvim stsenaarium, mille puhul paljud eksperdid kardavad Vene armee kohest sissetungi endistesse liiduvabariikidesse Eestisse, Lätti ja Leetu ning täiemahulist sõda Poolaga. Ainuüksi Venemaaga piirnevate riikide üksmeel on selles, et USA vägede viibimine Venemaa lähialadel on riikide iseseisvuse suurim tagatis.
Edasi selgitab ka Leedu endine välisminister Gabrielius Landsbergis (43), miks võib Putin seda Riyadhis nõuda? „Lavrov nõudis, et NATO peab Euroopa stabiilsuse huvides naasma oma 1997. aasta piiride juurde ja taganema kõigist riikidest peale Ida-Saksamaa.”
Bildi info kohaselt valmistub Itaalia ka USA vägede võimalikuks väljaviimiseks Kosovost. Siis oleksid Euroopa liitlased Balkanil üksi Putini sõbra Aleksandar Vučići ja tema võimsa Serbia armee vastu. Õudusstsenaarium endises kodusõja piirkonnas, mida Saksa diplomaadid kirjeldasid Bildile kui „kujuteldavat”.
Financial Times analüüsib: „Putin soovib, et NATO väed viidaks välja kogu endisest Nõukogude impeeriumist. Euroopa ametnikud peavad tõenäoliseks, et Trump nõustub USA vägede väljaviimisega Baltikumist ja võib-olla ka kaugemalt läänest. See jätaks EL-i Vene armee vastu kaitsetuks.”
Bildi info kohaselt ei ole praegu arutluse all USA baasid Saksamaal Ramsteinis ja õhujõudude baasid Suurbritannias. Ülejäänud Euroopa peab valmistuma põhjalikeks muutusteks, kui Trump ja Putin jõuavad kokkuleppele.
