Esmaspäeval Pariisis Emmanuel Macroni eestvõttel seitsme Euroopa Liidu riigi, Ühendkuningriigi, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu ja NATO vahel peetud Ukraina-teemaline tippkohtumine pidi enne eilset Vene-Ameerika kohtumist Riyadhis määratlema selge Euroopa seisukoha konflikti lahendamisel. Kuid jõulise ühtsusdeklaratsiooni asemel avaldasid osalejad erimeelsusi, eriti Euroopa sekkumisjõudude küsimuses, st rahuvalvevägede võimaliku saatmise kohta.

Emmanuel Macron usub siiski, et see minitippkohtumine oli kasulik, sest see näitas ka olulisi asju tuleviku jaoks, nagu ta selgitas eile pärastlõunal intervjuus piirkondlikule päevalehele La Dépêche.

„See kohtumine oli ilmselgelt eurooplaste kohtumine, mis oli peamiselt mõeldud selleks, et näha, mida me tahame teha ja kuidas me tahame ülejäänud operatsioone läbi viia, kuid mitte reageerimise, kommentaaride või seisukohtade kohtumine seoses USA tegemistega,” selgitas president, et vahekohtumist võib tegelikult pidada vastuseks Ameerika asepresidendi JD Vance’i Müncheni julgeolekukonverentsil peetud raevukale Euroopa-vastasele kõnele; kõnele, mis eurooplasi suuresti destabiliseeris. Veelgi enam, Emmanuel Macron andis teada, et oli enne ja pärast minitippkohtumist Donald Trumpile helistanud.

„Arvan, et võin öelda, et kõik need, kes püüdsid rahu, kindlat ja püsivat rahu saavutada, on selgelt lähenemas. Lihtne relvarahu ei aitaks konflikti lahendada; see on tõepoolest täielik rahu, mis käsitleb territoriaalseid küsimusi, julgeolekutagatisi, Ukraina majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise stabiilsuse tingimusi pikas perspektiivis, mis üksi võimaldavad seda lahendada. Lähiajalugu on näidanud, et kui oli ainult relvarahu, siis Venemaa seda ei austanud…,” märkis ta.

Teine Emmanuel Macroni rõhutatud suund on see, et „Ukraina peab olema kohal kõigis teda puudutavates aruteludes ja niipea, kui kaalul on eurooplaste julgeolek, peavad eurooplased olema partnerid. On oluline, et ükski arutelu ei saaks ennetada täielikult suveräänse Ukraina valikuid, olgu see siis Euroopa Liidus või NATO-s, ning et ka tagatavad julgeolekugarantiid hõlmaksid Atlandi-ülest allianssi.” Kõik laua taga pidasid oluliseks selgitada, millist rolli on USA järgmisel päeval otseselt või kaudselt valmis täitma, kuid igal juhul selgesõnalist rolli, mida ta on valmis täitma Ukraina ja Euroopa julgeoleku nimel, sõnas ta.

„Kas ma arvan täna, et USA tahab NATO-st lahkuda? Ei. Kas ma arvan, et nende NATO-st lahkumine on soovitav? Ei. Ma arvan, et NATO on tänapäeval kasulikum kui kunagi varem. Usun, et NATO on endiselt kasulik ja ihaldusväärne liit, kuna see tagab koostalitlusvõime ja on mitme Euroopa riigi julgeoleku võtmeks. Ma arvan, et oleme viimastel aastatel seda oluliselt parandanud, sest oleme alates 2019. aastast suutnud veenda paljusid oma partnereid vajaduses omada NATO-s Euroopa sammast. Eurooplaste roll on tugevdada oma ühtekuuluvust ning struktureerida ja tugevdada seda Euroopa sammast,” arutleb Emmanuel Macron, hinnates, et see vastab Donald Trumpi soovile. Nagu enne Barack Obama ja Joe Bideni puhul, kes muutsid Kagu-Aasia ja Hiina oma prioriteediks.

Lõpetuseks, kolmas suund, „ütelda, et Venemaa kujutab endast eurooplastele eksistentsiaalset ohtu, arvestades tema tegevust erinevates valdkondades”.

Ja Emmanuel Macron loetleb: „Poola piiril, migratsioonile mängivate tegudega, küberrünnakutega peaaegu kõigi Euroopa riikide vastu, rünnakutega teatud riikides – mida britid on kogenud -, teabe ja igapäevase teabega manipuleerimisega kõigis Euroopa riikides, Rumeenia valimisprotsessidega manipuleerimisega, kui nimetada vaid mõnda, selgesõnaliste ohtudega selle tuumadoktriini kaudu. Ja Venemaa väga suur jätkuv ümberrelvastumine peab panema eurooplased reageerima mujal toimuvast ja Ameerika seisukohtadest sõltumatult.”

Riigipea, kes seadis 2017. aastal Euroopale eesmärgiks strateegilise autonoomia saavutamise, näeb täna, et tema partnerid nõustuvad tema analüüsiga. Emmanuel Macron rõhutas eile, et minitippkohtumise ajal tehti või kinnitati selles mõttes mitmeid otsuseid kaitse mobiliseerimise osas.

„Komisjon teatab lähipäevil väga selgetest otsustest, mis võimaldavad liikmesriikidel suurendada oma sõjalist eelarvet, eelkõige erandiklauslite aktiveerimise kaudu. Prantsusmaa on pikka aega väitnud, et defitsiidi arvutamise reeglis ei võetaks arvesse tema sõjalisi kulutusi, mis on Maastrichti kohaselt piiratud 3 protsendiga SKT-st,” sõnas ta.

„Lähinädalatel viime pärast 2022. aasta märtsis Versailles’ tippkohtumist alustatud töö ja Komisjonis valmiva valge raamatu põhjal lõpule ulatuslikud otsused uute võimsuste täiendava rahastamise kohta,” märkis president. Eesmärk: „tugevdada mitte ainult armeed, vaid Euroopa kaitsetööstuslikku ja tehnoloogilist baasi otsustega, mis tuleks vastu võtta alates märtsist.”

Kuid esmaspäevasel minitippkohtumisel märgiti ka erimeelsusi vägede saatmises Ukrainasse. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik oleksid erinevalt Saksamaast, Poolast või Itaaliast valmis.

„2024. aasta Pariisi tippkohtumisel ütlesin, et peame taastama strateegilise ebaselguse, see oli vajadus. Ma ei teatanud absoluutselt kunagi maavägede saatmisest Prantsusmaalt. Täna ei valmistu Prantsusmaa vägede saatmiseks. Kaalume turvagarantiid. See strateegiline ebaselgus on põhimõtteliselt see, mida Donald Trumpi valimine toob. See taastab president Putini jaoks strateegilise ebakindluse, kuna tema eelkäija ütles, et ta ei saada kunagi vägesid sisse. See ebakindlus teenib meid selles osas, et see võib aidata survet avaldada,” hindab Emmanuel Macron, kes märgib, et on valmis „siis, kui eelseisvas läbirääkimiste tsüklis on kohane”, võtma vastu Vladimir Putini kõne, kui ta talle helistab. „Ilmselt räägin temaga uuesti, kui sellest on olukorrale kasu,” ütles president.

Emmanuel Macroni jaoks on võtmeküsimuseks endiselt turvagarantiid. „Kuidas me saame Ukrainat uue agressiooni eest pikas perspektiivis kaitsta? Vastuseid on terve rida,” kinnitab president, kes loetleb ukrainlaste ümberrelvastamist, ekspertide või isegi vägede saatmist konfliktivabadesse tsoonidesse, et neid konsolideerida, ukrainlasi lohutada – „Täpselt sellest me näiteks brittidega mõtlemegi – ja lõpuks NATO-sse kuulumist. Viimane variant: võiksime läbirääkimiste osana otsustada, et korraldame ÜRO mandaadi alusel rahuvalveoperatsiooni, mis sel ajal toimuks rindejoonel”.

Mõni päev enne konflikti kolmandat aastapäeva soovib Emmanuel Macron näha Euroopa… aga ka Prantsusmaa ärkamist, kuna algab uus rahvusvahelise korra ajastu. „Meie kohustus on eemalduda demagoogilistest sõnavõttudest, mis seisnevad selles, et me elame laenuga, et saame inimestele lihtsalt rääkida, mis neid igapäevaselt õnnelikuks teeb. Oleme üha ebakindlamas maailmas, kus toimuvad tehnoloogiliste revolutsioonide kiirenemine ja konfliktide osas väga sügav muutus. Minu kohustus on öelda prantslastele, et me peame iga päev oma autonoomiat veelgi tugevdama, mille kallal olen prantslase ja eurooplasena seitse aastat töötanud, kuid me peame tegema järjest selgemaid valikuid oma põllumajanduse, tööstuse ja sõjatehnoloogilise sõltumatuse tugevdamiseks,” ütles president.

„Strateegiliste ohtude ja ajalooliste valikute aeg on tagasi jõudnud. See peaks viima mõne meie siseriikliku arutelu uuendamiseni. Ja just selles mõttes jätkan järgmistel päevadel ja nädalatel tegevust, sealhulgas riikliku arutelu teemal,” analüüsib Emmanuel Macron.

„Ükskõik, milliseid otsuseid ma vastu võtan ja selle arutelu arengust olenemata, jätkan omalt poolt fraktsioonide ja parlamendifraktsioonide teavitamist, nagu olen algusest peale teinud. Ja ma tegin seda rohkem sellest, mida põhiseadus algusest peale ette nägi, läbi selle, mida me nimetasime Saint-Denisi formaatideks. Lähipäevil on mul võimalus viia parlamendirühmad ja parteid nn Saint-Denis’ formaadis kokku, et tutvustada neile selle teema hetkeseisu, Prantsusmaa algatusi ja arenguid,” teatas president eile.