Donald Trumpi suhtumine Ukrainasse ja president Volodõmõr Zelenskisse on viimastel päevadel muutunud üha vaenulikumaks, tekitades muret, et Washington võib sundida Kiievi Moskva ees häbistavalt kapituleeruma.
Selle nädala alguses saatis Trump oma välisministri Marco Rubio kohtuma Venemaa delegaatidega Saudi Araabias, et alustada relvarahuläbirääkimisi Ukraina esindajate puudumisel, vahendab Daily Mail.
Tema rahandusminister üritas eelmisel nädalal suruda Kiievile peale ressursside lepingut, mis oli väidetavalt ekspluateerivam kui tingimused, mille liitlasriigid kehtestasid Saksamaale pärast Esimese maailmasõja lõppu.
Ja nüüd keeldub Washington väidetavalt toetamast ÜRO resolutsiooni, millega mõistetakse hukka Venemaa sissetung oma naabrile sõja 3. aastapäeval järgmisel nädalal.
Pole kahtlust, et Trump näeb konflikti eelkõige läbi Ameerika sisepoliitika prisma ja kui tähelepanu kõrvalejuhtimist oma välispoliitilise päevakorra keskpunktist – Hiinast.
Ta on käsitlenud USA abi Kiievile maksumaksja raha raiskamisena ja näib olevat huvitatud Kremli poolehoiust, võib-olla selleks, et hõlbustada tulevasi kaubandus- ja energialepinguid Moskvaga või häirida selle murettekitavat partnerlust Pekingiga.
Kuid Trumpi administratsiooni üha põlastavam käitumine Kiievi suhtes relvarahu läbirääkimiste ajal on pannud paljud mõtlema, kas vaba maailma liider suhtub Ukrainasse isiklikult põlgusega.
Trump, kes täna tähistab esimest kuud Valges Majas pärast teiseks ametiajaks ametisse astumist, kirjeldas oma endise Kiievi saadiku sõnul Ukrainat kui „korrumpeerunud riiki, mis on täis kohutavaid inimesi”.
Ja eriti tema vastumeelsus Zelenski vastu tõusis eile esile, kui ta alustas teravat rünnakut oma Ukraina kolleegi vastu, tembeldades teda „valimisteta diktaatoriks” ja süüdistades teda konflikti alustamises Venemaaga.
Nagu ütles üks Ameerika diplomaat hiljuti Economistile, siis „näib, et Trump tahab lahti saada Zelenskist, kes pole talle kunagi meeldinud ja keda ta peab raskeks juhtumiks”.
Trumpi pettumused Ukrainas said alguse tema poliitilise karjääri algusaegadel, mil Paul Manafort – Trumpi 2016. aasta presidendikampaania endine juht – sattus Ukrainas korruptsiooniskandaali.
Enne Trumpi meeskonnaga liitumist oli Manafort teinud tihedat koostööd Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitšiga, kes 2013. aastal Kremli survel Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu allkirjastamisest kuulsalt taganes.
See samm vallandas Ukrainas kurikuulsad Euromaidani protestid, mille tulemusel tõugati Janukovitš tema ametikohalt minema.
Euroopa-meelsete meeleavalduste laine ajal annekteeris Venemaa Krimmi ja toetas Ukraina idaosas Donbassi piirkonnas sõda pidavaid separatistlikke liikumisi – see oli eelmäng täiemahulisele sissetungile 2022. aasta veebruaris.
Kuid pärast seda, kui Janukovitš põgenes Moskvasse, avastasid Ukraina aktivistid endise presidendi partei peakorterist käsitsi kirjutatud dokumendid, mis väidetavalt näitasid tema valitsuse poolt Manafortile tehtud miljoneid avalikustamata makseid koos erinevate teiste ajakirjanike, Ukraina meediaväljaannete ja seadusandjatega.
Trump ja tema liitlased on pikka aega väitnud, et niinimetatud „Black Ledger” (must pearaamat) ei olnud midagi muud kui Demokraatliku Partei väljamõeldis tema kampaania diskrediteerimiseks.
Kuid paljastus viis Manaforti tagasiastumiseni Trumpi kampaaniast ning hiljem esitati talle süüdistus mitmes rahapesu juhtumis ja maksudest kõrvalehoidmises.
Black Ledgerit ei kasutatud kunagi tõendina, kuid see jäi Ukrainasse ja seda käsitletakse Politico andmetel salastatud dokumendina.
Seejärel 2019. aastal – kolm aastat pärast Trumpi esimest presidendi ametiaega – tegi USA president nüüdseks kurikuulsa telefonikõne Zelenskile, kes oli tookord just saavutanud ülekaaluka võidu enda presidendivalimistel Janukovitši järglase Petro Porošenko vastu.
See üleskutse, mida Trump tollal kirjeldas kui „täiuslikku” suhtlust, viis lõpuks USA presidendi esimese umbusaldamise avalduseni.
Trump palus oma Ukraina kolleegil algatada juurdlus Joe Bideni ja tema poja Hunteri suhtes, kes said kümneid tuhandeid dollareid Burismalt – suurelt Ukraina gaasiettevõttelt, mille suhtes oli algatatud korruptsiooniuurimine.
Trump süüdistas vanemat Bidenit, kes oli tol ajal Barack Obama asepresident, selles, et takistas Ukraina võimudel uurimast tema poja seotust väidetava korruptsiooniga, sundides vallandama Kiievi kõrgeima prokuröri Viktor Šokini.
Biden ütles avalikult, et ähvardas Ukrainale abi andmisest keelduda, kui Šokinit ei vallandata – kuigi seda tehti kooskõlastatult Euroopa Liiduga, kuna väideti, et prokurör ise blokeeris muid korruptsiooniuurimisi.
Telefonikõne ajal Zelenskile kutsus Trump oma kolleegi tungivalt „asja põhjani jõudma ja sellest aru saama” ning saatis seejärel oma advokaadi Rudy Giuliani Kiievi ametnikele survet avaldama.
Vahepeal otsustas Trumpi administratsioon kinni pidada ligi 400 miljoni dollari suuruse sõjalise abi, mis on ette nähtud Zelenski vägede toetamiseks nende võitluses Venemaa toetatud separatistide vastu Donbasis.
Kahtlane ajastus vallandas süüdistused, et Trump üritas Zelenskit rahastada quid pro quo – jätkuv sõjaline abi vastutasuks kohustuse eest uurida väidetavat Bideni perekonna korruptsiooni.
Ukraina president ei täitnud aga Trumpi palvet ja väited, et Trump oli püüdnud Kiievit sundida Bideni perekonda uurima, viisid tema umbusaldamiaseni.
Trump vabastati lõpuks süüdistusest, kuid väidetavalt süvendas tagandamine tema isiklikku vaenu Zelenski vastu ja tsementeeris tema arusaama Ukrainast kui ebausaldusväärsest.
„Trump vihkab Ukrainat,” ütles väljaandele Politico Nõukogude Liidus sündinud USA ärimees Lev Parnas, kes oli kunagi Ukrainas Trumpi advokaadi Giuliani abiline.
„Tema ja teda ümbritsevad inimesed usuvad, et Ukraina oli kõigi Trumpi probleemide põhjustaja,” märkis ta.
USA president oli ka pikka aega veendunud, et 2015. ja 2016. aastal olid Demokraatliku partei riikliku komisjoni serverite häkkimise eest vastutavad Ukraina häkkerid, mitte Venemaa.
Tema esimest administratsiooni saatsid väited, et tema võit demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni üle tulenes Venemaa sekkumisest valimistesse.
Nüüd manitsevad Trumpi administratsiooni kõrged liikmed Zelenskit ja teisi Ukraina ametnikke selle eest, et USA presidendi kohta veidraid väiteid esitatakse.
Selle nädala alguses väitis Zelenski, et Trump on „Vene valeinfo” küüsis pärast vabariiklaste torkavaid ja ebatäpseid märkusi Ukraina liidri populaarsuse kohta kodus.
Tunnike hiljem hoiatas USA asepresident J. D. Vance Zelenskit rohkemate Trumpi vastu suunatud avalduste tegemise eest, öeldes, et oma Ameerika kolleegi avalikkuses halvasti rääkimine toob tagasilöögi.
„Mõte, et Zelenski muudab presidendi meelt, halvustade teda avalikus meedias … kõik, kes presidenti tunnevad, ütlevad teile, et see on kohutav viis selle administratsiooniga suhtlemiseks,” ütles Vance oma West Wingi kontoris väljaandele Daily Mail antud eksklusiivses intervjuus.
Vance jätkas, et Zelenski oli saanud „halba nõu”, kuidas uue administratsiooniga suhelda, ja viimase kolme aasta jooksul on talle öeldud, et ta ei saa midagi valesti teha.
