Donald Trump ütles kolmapäeval, et tema ja Vladimir Putin leppisid kokku läbirääkimiste alustamises Venemaa sõja Ukrainas „viivitamatuks” lõpetamiseks, pärast seda, kui tema kaitseminister ütles, et on „ebareaalne”, et Ukraina 2014. aasta eelsed piirid taastatakse.
Kui tema tippdiplomaatiline kolmik jätkas oma esimest Euroopa turneed, tegi USA president Trump kolmapäeval ootamatu käigu ja vestles Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, vahendab Euractiv.
Mõlemad liidrid leppisid kokku, et „alustavad viivitamatult läbirääkimisi” Ukraina sõja üle pikas ja väga produktiivses telefonikõnes, ütles Trump kanalis Truth Social. See on esimene avalik kontakt kahe juhi vahel pärast Trumpi ametisse astumist.
„Me mõlemad nõustusime, et tahame peatada miljonid surmajuhtumid, mis on sõjas Venemaa/Ukrainaga,” kirjutas Trump.
„President Putin kasutas isegi minu väga tugevat kampaania motot „TERVE MÕISTUS”. Me mõlemad usume sellesse väga tugevalt. Leppisime kokku, et teeme väga tihedat koostööd, sealhulgas külastame üksteise riike,” lisas ta.
Trump vestles hiljem kolmapäeval Ukraina liidri Volodõmõr Zelenskiga, mis Trumpi sõnul „läks väga hästi”.
„Keegi ei taha rahu rohkem kui Ukraina. Koos USA-ga kaardistame oma järgmisi samme Venemaa agressiooni peatamiseks ja kestva usaldusväärse rahu tagamiseks. Nagu president Trump ütles, teeme selle ära,” postitas Zelenski pärast telefonikõnet sotsiaalmeedias.
„Leppisime kokku, et hoiame edasist kontakti ja planeerime eelseisvaid kohtumisi,” lisas ta.
See samm üllatas eurooplasi pehmelt öeldes.
Lootus, et USA pool avaldab üksikasju selle kohta, kuidas ta kavatseb täita Trumpi lubadusi konflikti lõpetamiseks kiiresti rahukõnelusi edasi viies, purunes juba enne kolmapäevast Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumist Brüsselis.
Ainus, mille Trumpi administratsioon on seni selgelt välja öelnud, on see, et see peatab Venemaa sõjategevuse Ukrainas – kui Euroopa võtab juhtrolli – ja peab otse läbirääkimisi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Kontaktrühmas – formaadis, mida varem juhtisid ameeriklased ja mille nüüd võttis üle Ühendkuningriik – oodatakse, et mitmed Ukraina lääne pooldajad edastavad teateid uuest sõjalisest toetusest Ukrainale.
Kuigi Washingtonilt ei oodatud sel nädalal uusi teateid toetuse kohta, andis see siiski märku mõningatest suurtest poliitikamuutustest.
USA kaitseminister Pete Hegseth jahmatas oma kolleege, tõmmates Ukrainale uued punased jooned.
Ukraina naasmine 2014. aasta eelsetele piiridele, enne Venemaa sissetungi Krimmi ja nelja idapiirkonna hõivamist on „ebareaalne eesmärk”, ütles Hegseth, lisades, et „selle illusoorse eesmärgi jahtimine ainult pikendab sõda ja põhjustab rohkem kannatusi”.
Ta jätkas, öeldes, et USA sõdureid ei lähetata Ukrainasse julgeolekugarantiide osana – eurooplased peavad ise „areenile astuma” – ja NATO liikmesriikide vägede suhtes ei kehti Ukrainas alliansi artikkel viis, vastastikuse kaitse klausel.
Ta lisas, et rahulepingu sõlmimine, mis võimaldaks Ukrainal NATO liikmeks saada, ei ole võimalik, mis on vastuolus alliansi senise ettevaatliku keelepruugiga, mis ei võtnud selles küsimuses kindlat seisukohta.
„Ausus on meie poliitika edaspidiseks,” ütles Hegseth.
Tema lühikestel märkustel oli kiire mõju. Üks Euroopa NATO diplomaat kirjeldas poliitikamuudatust kui Ukraina „ennetavale alistumisele” sundimist.
Mitmed NATO diplomaadid ütlesid Euractivile, et on ebameeldivalt üllatunud, et sellised avaldused tulid enne Ukraina rahuläbirääkimiste algust – kuigi pärast Trumpi kõnet Putiniga on kommentaarid ehk vähem üllatavad.
Euroopa NATO liitlased ootasid närviliselt USA uue administratsiooni esimest visiiti – tavaliselt võimalust üksteist õrnalt nuusutada ja ühisosa leida.
Kolmapäeval Brüsselisse saabunud Hegseth aga jättis tavapärase dekoori kõrvale ja läks otse asja juurde.
„Saabusime NATO peakorterisse. Meie pühendumus on selge: NATO peab olema tugevam, surmavam jõud – mitte diplomaatiline klubi,” kirjutas Hegseth sotsiaalmeedias. „Liitlastel on aeg sellest aru saada.”
Hegsethi kõnelused NATO kolleegide ja Ukrainaga on osa USA tippametnike sel nädalal Euroopasse tehtavatest külastustest, sealhulgas Pariisis toimuval tehisintellekti tippkohtumisel ja hiljem sel nädalal Müncheni julgeolekukonverentsil.
Nii Ukraina kui ka Euroopa julgeoleku osas oodati, et Hegseth edastaks Trumpi sõnumi, et Washington ootab eurooplastelt initsiatiivi võtmist – ja suurema koorma kandmist.
NATO peasekretär Mark Rutte ütles enne kõnelusi ajakirjanikele, et võrreldes 2023. aastaga kasvasid eelmisel 2024. aastal USA-väliste NATO liitlaste kaitsekulud 20 protsenti.
Arvud tähistavad „suurt sammu selles suunas, mida president Trump on nõudnud – olen temaga nõus, et peame võrdsustama julgeolekuabi Ukrainale”, ütles Rutte.
Kuid NATO ametnikud usuvad üha enam, et kulunumbrite tõstmisest ei piisa Washingtoni kõigutamiseks.
