EL tahab anda Ukrainale piisavalt mõjuvõimu, et ta saaks öelda „ei” halvale rahuleppele Venemaaga, ütles EL-i tippdiplomaat Kaja Kallas esmaspäeval pärast välisministrite kogunemist Brüsselis, vahendab Politico.
Eesti endine peaminister on esirinnas, et saata Ukrainale uut sõjalist abi koguni 20 miljardi euro väärtuses. Ta ütles, et on kuulnud EL-i valitsustelt sellele algatusele laialdasest toetusest, kutsudes EL27 liidreid üles plaani järgima, kui nad kogunevad 6. märtsil toimuvale erakorralisele tippkohtumisele. „Oluline on anda signaal, et ka meie suudame seda teha,” ütles Kallas.
Ühisrinde taga on aga mõnedes riikides kasvav frustratsioon selle üle, mida nad näevad „võrdsuse ja solidaarsuse puudumisena Ukrainat toetavate liikmesriikide vahel”, nagu ütles üks EL-i diplomaat.
Kallase ettepaneku struktuur, mis põhineb riikide SKP-l, on loodud selleks, et sundida riike panustama oma osa. Kuid mõned riigid – eelkõige Itaalia, Portugal ja Hispaania – tõrjuvad palvet, püüdes abipaketti siduda suuremate küsimustega selle kohta, kuidas Euroopa rahastab oma kaitsevõime ülesehitamist, ütles diplomaat.
Need riigid tahavad, et EL leiaks mõne rahastamislahenduse, olgu selleks eurovõlakirjad või fiskaalne paindlikkus, et nad saaksid lühiajaliselt vältida mis tahes raha või materjalide väljavõtmist riigieelarvest.
Kaks teist diplomaati ütlesid, et mitte ainult lõunaosariigid, vaid ka Prantsusmaa ja Saksamaa otsisid Kallase algatusele vastamiseks rohkem aega. Suur erinevus: Pariis ja Berliin on olnud aktiivsed läbirääkimistel Ukraina julgeolekutagatiste üle, lõunapoolsed riigid aga … vähem.
Euroopa Ülemkogu erakorraline kogunemine on 6. märtsil, kus juhid peavad kokku leppima tulevase kaitse rahastamise osas. Diplomaadid aga jahutavad juba ootusi 6. märtsi kohtumise suhtes, öeldes, et seal ei tehta konkreetseid otsuseid. Pigem on eesmärk sillutada teed komisjoni kaitsepoliitika valgele raamatule, mis ilmub märtsis.
Euroopa valitsused võiksid alati valida tuumavariandi – võtta Venemaa riigi varad, mis arestiti pärast seda, kui Moskva alustas kolm aastat tagasi täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Kuid EL-i valitsused on endiselt eriarvamusel selles, kas nende rahaliste vahendite kasutamine tõestaks Trumpile, et Brüsselil on veel jõudu – või annab see tagasilöögi.
