Taani peaminister rõhutas täna esmaspäeval 3. veebruaril, et Gröönimaa ei ole müügis, ja nõudis Euroopa Liidu partneritelt jõulist vastust, kui USA president Donald Trump peaks oma ähvardusega saare kontrolli alla võtma.
„Ma ei toeta liitlaste vastu võitlemise ideed. Aga loomulikult, kui USA seab Euroopale karmid tingimused, vajame me kollektiivset ja jõulist vastust,” ütles Taani peaminister Mette Frederiksen ajakirjanikele Brüsselis, kui EL-i liidrid kogunesid kaitsekõnelustele, vahendab AP.
Gröönimaa, kus asub suur USA sõjaväebaas, on USA kauaaegse liitlase Taani autonoomne territoorium. Eelmisel kuul jättis Trump avatuks võimaluse, et Ameerika sõjaväge võidakse kasutada Gröönimaa ja Panama kanali ülevõtmiseks. „Me vajame Gröönimaad riikliku julgeoleku huvides,” ütles ta.
Frederiksen ütles, et tema EL-i partnerid toetavad teda suurel määral tõsiasjaga, et kõik peavad austama kõigi maailma rahvusriikide suveräänsust ja et Gröönimaa on täna Taani Kuningriigi osa. See on osa meie territooriumist ja seda ei müüda.
Ta tunnistas samas USA muret julgeoleku pärast Arktika piirkonnas, kus Venemaa ja Hiina on olnud üha aktiivsemad.
„Ma olen täiesti nõus ameeriklastega, et Kaug-Põhja, et Arktika piirkond muutub üha olulisemaks, kui me räägime kaitsest, julgeolekust ja heidutusest,” ütles Frederiksen ja lisas, et USA-l ja Taanil võivad olla „tugevamad jalajäljed” Gröönimaa julgeoleku mõttes.
„Nad on juba olemas ja neil võib olla rohkem võimalusi,” ütles ta ja rõhutas, et ka Taani ise saab oma kohalolekut julgeolekus suurendada. „Kui see on meie maailma osa kindlustamine, leiame tee edasi,” ütles Frederiksen.
Eelmisel nädalal teatas tema valitsus ligikaudu 14,6 miljardi krooni (ligi 2 miljardi dollari) suuruse lepingu sõlmimisest parteidega, sealhulgas Gröönimaa ja Fääri saarte valitsustega, et „parandada seirevõimet ja säilitada piirkonna suveräänsust”.
Taani kaitseministeerium teatas, et see hõlmab kolme uut Arktika mereväe laeva, kahte täiendavat pikamaa seiredrooni ja satelliidivõimsust.
Frederikseni sõnavõtud tulid ajal, mil EL-i liidrid kohtusid kaitsekõnelustel, kuid Trump ei andnud veel selget märki selle kohta, kuidas ta kavatseb lõpetada Venemaa sõja Ukraina vastu. Eurooplased kardavad, et igasugune katse kiiresti kokku leppida ei ole Ukrainale soodne.
Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer ja NATO peasekretär Mark Rutte pidid ühinema bloki 27 juhiga omalaadsel „istumisel” Belgia pealinnas Egmont Place’is. Tippkohtumise päevakava keskendub EL-USA koostöö, sõjaliste kulutuste ja Euroopa kaitsetööstuse ülesehitusele.
Kohtumine toimub ajal, kui Euroopa suurim maakonflikt pärast Teist maailmasõda läheneb oma kolmandale aastapäevale ja usaldus Trumpi vastu on kõikuv, kui ta ähvardab oma liitlasi tollimaksudega. Trump kehtestas juba oma esimesel ametiajal tollimaksud Euroopa terasele ja alumiiniumile.
„Kuulasime neid sõnu tähelepanelikult ja loomulikult valmistume ka meie poolel,” ütles Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas. Kuid ta rõhutas: „Kaubandussõdades pole võitjaid. Kui … USA alustab kaubandussõda, siis see, kes naerab kõrval, on Hiina. Oleme omavahel väga seotud.”
