USA president Donald Trump püüab siseinfo kohaselt sundida Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit leppima ülestõusmispühadeks Venemaaga kokku relvarahu sõlmimises rahuplaani alusel.

Trump, kes on pikka aega väitnud, et suudab sõjale ühe päevaga lõpu teha, töötab väidetavalt selle nimel, et sõda 100 päeva jooksul lõpetada, vahendab Daily Mail.

Ukraina väljaande Strana lekitatud kinnitamata plaanid on liikunud Ukrainas „poliitilistes ja diplomaatilistes ringkondades” ning nende hulka kuuluvad relvarahu 20. aprilliks, mis külmutaks Venemaa edasitungi, keelaks Ukrainal liituda NATO-ga ja nõuaks Kiievi leppimist Venemaa suveräänsusega annekteeritud territooriumil.

Lisaks peavad Ukraina väed lahkuma Venemaa Kurski oblastist, kus nad augustis vastupealetungi alustasid, samas kui Euroopa sõdurite kontingendil, kuhu võiks kuuluda ka Briti väed, palutakse demilitariseeritud tsoonis patrullida. Ameerika vägesid sellesse kontingenti ei kaasata.

Väidetavalt palutakse EL-il aidata Ukrainat ülesehitustöödel, mis võivad Saksamaa Marshalli fondi mõttekoja andmetel järgmisel kümnendil maksta kuni 486 miljardit dollarit.

Vaherahu plaanid, mida Zelenski on eitanud ja mida Valge Maja veel ametlikult ei kommenteeri, algavad väidetavalt Zelenski ja Vene presidendi Vladimir Putini telefonikõnega veebruari alguses, kahe sõdiva riigi liidri kohtumisega veebruari lõpust kuni märtsi alguseni ning ametliku relvarahu väljakuulutamisega 20. aprilliks.

Seejärel avaldatakse 9. maiks deklaratsioon sõja lõpetamise kokkulepitud parameetrite kohta, misjärel palutakse Kiievil mitte pikendada sõjaseisukorda ega mobiliseerida sõdureid.

Trump soovib luua ka teiste prominentsete riikide vahendatud rahvusvahelise rahukonverentsi, mis aitaks kokku leppida, et lõpetada jõhker sõda, milles Zelenski sõnul on seni hukkunud üle 45 000 Ukraina sõduri ja Ukraina luureagentuuride andmetel hinnanguliselt 840 000 Venemaa sõdurit.

Kuigi paljud teatatud plaanide tingimused sisaldavad Ukraina järeleandmisi, kavatseb Trump väidetavalt jätkata Ameerika toetamist Ukraina sõjaväele, samuti on kavas Ukraina ühinemine El-iga 2030. aastaks.

Venemaa saaks märkimisväärset kasu, kuna plaanid hõlmavad Venemaa energiale kehtestatud sanktsioonide tühistamist mitmeks aastaks, kuigi energia eritollimaksudest saadavat raha kasutatakse Ukraina ülesehitamise rahastamiseks.

Zelenski büroo on rahuplaanide legitiimsust visalt eitanud.

Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak kirjutas sotsiaalmeedia Telegrami kanalis, et neid „tegelikkuses ei eksisteeri”, lisades, et sellised teated sisaldavad sageli venelaste levitatud väiteid.

Zelenski ütles pühapäeval meediagruppidele: „Venemaa sõda on Ukraina vastu, Euroopa vastu, kogu maailma vastu, kuid ennekõike sõda peetakse meie maal. Ukrainat on võimatu ühestki läbirääkimiste platvormist välja jätta.”

„Kas sellel läbirääkimiste platvormil pole tegelikke tulemusi või on sellel ainult poliitilisi tulemusi. Ja sellistel tulemustel pole mingit pistmist julgeoleku ega sõja lõpuga,” märkis ta ja lisas: „Tahaksin väga, et seal oleks ka Euroopa hääl. See on meie jaoks oluline, sest me saame Euroopa Liidu liikmeks.”

„Kuid ma ei saa täna selgelt öelda, milline saab olema läbirääkimisprotsessi struktuur. Sest meil pole veel ühist plaani,” märkis ta.

Venemaa teatas samal ajal, et USA ei avalda relvarahu kohta veel olulisi üksikasju.

Moskva välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles: „Praegu on palju sõnu, palju avaldusi. Astutavate sammude osas pole selgust ega kindlust. Seetõttu oleks ennatlik arutada selles kontekstis läbirääkimiste väljavaateid või midagi üldiselt… Keskendume konkreetsetele sammudele ja tegevustele.”

Venemaa kontrollib praegu umbes 20% Ukraina territooriumist ja on korraldanud referendumid neljas piirkonnas, kus „hääletati” Venemaaga ühinemise poolt.

Zelenski väitis varem, et ta ei lubaks kunagi Putini kätte ühtegi aakrit maad, kuid on ka tunnistanud, et Ukrainale ei pruugita maad kohe tagastada.

Ukraina väed tabasid ööl vastu tänast neljapäeva, 6. veebruari Venemaa lõunaosas asuvat lennuvälja, mida kasutati Iraani tüüpi droonide Shahed väljasaatmiseks, kui Prantsusmaa teatas, et on tarninud Ukrainale esimese partii hävitajaid Mirage.

Öisest rünnakust Venemaal Krasnodari oblastis Primorsko-Ahtarski lennuväljale sai alguse tulekahju, edastas Ukraina peastaap Facebookis.

Rajatises hoitakse ja sealt tulistatakse droone ning hooldatakse lennukeid, mida kasutatakse Ukraina Hersoni ja Zaporižja oblastite piiriala ründamiseks.

Infot ei olnud võimalik iseseisvalt kontrollida. Venemaa kaitseministeerium teatas Ukraina droonide allatulistamisest Krasnodari kohal, kuid ei öelnud, kus see oli, ega maininud lennuvälja.

Ukraina on välja töötanud oma pikamaa droonid osana jõupingutustest kasvatada oma kodumaist relvatööstust ja muutuda vähem sõltuvaks Lääne abist, et võidelda peaaegu kolm aastat kestnud sõjas Venemaaga.

Droonid on mõnikord jõudnud sügavale Venemaale, tabades naftatöötlemistehaseid, relvaladusid ja lennuvälju.

Samal ajal teatasid Prantsuse võimud, et nad tarnisid esimesed hävitajad, mille president Emmanuel Macron eelmise, 2024. aasta juunis Ukrainale lubas.

„Esimene neist saabus täna Ukrainasse,” teatas kaitseminister Sebastien Lecornu sotsiaalmeedias, lisades: „Pardal on Ukraina piloodid, keda on mitu kuud Prantsusmaal koolitatud, ja kes aitavad nad nüüd kaitsta taevast Ukraina kohal.”

Lecornu ei öelnud, kui palju lennukeid saadeti.

Ukraina on saanud lennukeid F-16 ka Euroopa riikidest, kuigi Ukraina ametnikud on neid lahingute ametlikes kommentaarides harva maininud.

Ukraina õhujõudude teatel tulistasid Venemaa väed Ukraina pihta üleöö 77 Shahedi ja muud tüüpi drooni ning kaks ballistilist raketti Iskander-M.

Avalduses öeldakse, et 56 drooni hävis ja veel 18 jäid lennu ajal kinni ja kadusid.

Mõned hooned said kannatada, kuid inimohvritest ei teatatud.