Leedu kaitseminister Dovilė Šakalienė ütles, et Venemaa sõjalised võimed on kolm korda suuremad kui enne 2022. aasta sissetungi Ukrainasse.

„Venemaa sõjalised võimed on juba kolm korda suuremad, kui nad olid kolm aastat tagasi ulatusliku sissetungi ajal Ukrainasse. Ja see kõik on toimunud aktiivse sõja kontekstis,” ütles minister esmaspäeval avaldatud intervjuus uudisteveebile 15min.lt.

Venemaa laiendab oma sõjatööstust, teeb tõhusat koostööd Hiina, Põhja-Korea ja Iraaniga ning on võimeline mitte ainult sõdima Ukrainas, vaid ka oma võimekust üles ehitama ja laiendama, ütles ta.

„Venemaa reformib oma sõjajõude, laiendab isikkoosseisu, arendab sõjatööstust ja teeb seda väga kiiresti. Ka Euroopa peaks selles vallas hoogu võtma,” ütles Šakalienė.

„Sel hetkel, kui rinne Ukrainas peatub või aeglustub punktini, kus Vene poole kaotused oluliselt vähenevad, kiireneb võimekuse kogumine sõja järgmisteks etappideks, võib-olla ka teiste riikidega,” ütles ta.

Leedu alustas kaitserahastuse suurendamist pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aastal ulatuslikku sissetungi Ukrainasse. Balti riik eraldab tänavuses eelarves kaitsele veidi üle 3 protsendi oma SKT-st.

Jaanuaris seadis Leedu riigikaitsenõukogu eesmärgiks eraldada aastatel 2026–2030 kaitsele 5–6 protsenti riigi SKT-st eesmärgiga luua 2030. aastaks oma sõjaväe sees diviis.

Leedu peaminister Gintautas Paluckas ütles pühapäeval samuti, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen toetab Maastrichti kriteeriumide paindlikumat tõlgendamist, kui eelarvepuudujäägi taga on kaitsekulutused.

„Euroopa Komisjoni president ei toeta mitte ainult Leedu seisukohta, vaid ka sarnaste riikide seisukohta, et eelarvedefitsiidi reeglit tuleks kaitse- ja näiteks muudele vajadustele kulutades erinevalt tõlgendada,” ütles Paluckas ajakirjanikele Vilniuses pärast kohtumist von der Leyeniga, vahendab lrt.lt.

„Ajutisel perioodil võiks kriteeriumide osas olla rohkem paindlikkust,” ütles ta.

Eelmisel aastal leppisid Euroopa rahandusministrid kokku, et Euroopa Komisjon käsitleb täiendavaid kaitsekulutusi tegurina, mis ei käivita EL-i karistusmeetmeid, kui eelarvepuudujääk ületab 3 protsenti SKT-st.

Rahandusminister Rimantas Šadžius ütles 2024. aasta lõpus BNS-ile antud intervjuus, et valitsus kavatseb pidada komisjoniga läbirääkimisi erandi tegemiseks, kuna Leedu otsib võimalusi oma kaitsekulutuste suurendamiseks ning riskib eelarvepuudujäägiga üle 3 protsendi SKT-st.

Erand võimaldaks ületada Maastrichti eelarvepuudujäägi künnist, eeldusel, et see kompenseeritakse hiljem täiendava eelarvetuluga.