Karjumine, jooksmine ja ropendamine. Toit põrandal ja juust seintel. Selline on olukord Helsingis algklasside sööklas, räägib teist aastat köögis töötav naine. Varem on ta töötanud täiskasvanute toitlustuses.

Töötaja rääkis asjast Iltalehtile anonüümselt, kuna kardab oma koha pärast.

Ta kirjeldas söögivahetunde kui hoolimatuid ja stressirohkeid. Kõige väiksemad õpilased, esimese ja teise klassi õpilased kuuletuvad õpetajatele ja käituvad enamasti korralikult. Kui sööklasse jõuavad vanemad klassid, muutub kõik.

Kui õudusklassid – neljas, viies ja kuues – tulevad, tahaksin end külmkappi peita, rääkis töötaja.

Kära algab kohe, kui õpilased kohale jõuavad. Toitu võttes karjutakse, ropendatakse, lauldakse ja plaksutatakse – kõike seda, jätkas ta.

Toidurahust pole haisugi, kui õpilased üksteise peale karjuvad ja toitu taldrikutele tõstavad nii, et see lendab kandikutele ja põrandale. Kui päeva lõunasöök ei meeldi, siis ei varjata oma arvamust.

Olen kuulnud inimesi ütlemas „hyi vittu, mitä paskaa”, rääkis töötaja.

Kui toit aga maitseb, siis ei jõuta järjekorras oodata. Trügitakse vahele, nagu hakkaks toit kohe otsa saama.

Köögitöötaja sõnul jõuab osa toitu otse biojäätmete hulka. Mõned õpilased võtavad toidu, kõnnivad otse konteineri juurde ja viskavad toidu biokonteinerisse. Peale seda minnakse leiba tooma, nii et toit on prügis ja ise sööb leiba, rääkis töötaja.

Selle vältimiseks on vahel söögikordadel pakutav hele leib asendatud rukkileivaga. Seda ei võeta nii palju.

Supipäevadel serveeritakse leiva peale juustu ja lihalõike. Osa juustuviiludest lendab söökla seintele, rääkis töötaja.

Ta tunneb, et õpetajad on õpilaste hoolimatu käitumise ees jõuetud. Eriti halvaks läheb olukord päevadel, mil tundides on asendajad. Köögis töötav naine tunneb, et asendajatel pole laste üle üldse autoriteeti.

Õpetajad peavad ka sööma ja toitlustamise jaoks pole eraldatud piisavalt ressursse, et keegi saaks jälgida laste käitumist.

Töötaja on söömise kohta tagasisidet andnud nii õpetajatele kui ka kooli direktorile. Olulist paranemist see siiski kaasa toonud ei ole. Ta tunneb, et muret pole tõsiselt võetud.

Tean, et õpetajad on tundides rääkinud söömiskäitumisest. Õpilased võtavad end kokku pärast rääkimist ühe päeva, kuid siis lähevad asjad vanamoodi edasi, ütles ta.

Kohati on köögitöötaja proovinud ka ise korrarikkujate käitumisse sekkuda. Vastuseks on olnud sõim või väide „sa ei ole dire”.

Olukord on kurb, sest mulle meeldib mu töö, kuid ma tunnen, et seda on natuke liiga palju, rääkis töötaja.

Stressirohketest söömisolukordadest pääsemiseks on ta vaadanud teisi töid.

Isegi vanemates vanuserühmades on üksikuid õpilasi, kes tulevad alati aitäh ütlema ja käituvad kenasti. Need pärlid aitavad mind hullemast läbi, ütles töötaja.

Ta loodab, et koolilapsed õpivad hindama koolitoitu ja seda, kui palju vaeva söökla töötajad selle nimel näevad.

Tahaks, et õpilased tuleksid vaatama, mis köögis toimub. Võib-olla suurendab see tunnustust, sõnas ta.

Väljaanne Keskisuomalainen teatas hiljuti Muurame kooli õpilaste halvast käitumisest söögkorra ajal. Loos oli juttu, et on välja pakutud üks lahendus, kuidas õpilasi koristamisse kaasata.

Algklasside köögis töötav naine usub, et sellest võiks ka Helsingis abi olla.

Asjaolu, et õpilased saaksid osaleda pesemis- ja koristusprotsessis, võiks õpetada neile, et toit ei ole siin maailmas iseenesestmõistetav, sõnas ta.

Töötaja on sel teemal vestelnud ka oma lapse ja kolleegidega. Arutelude põhjal tundub, et häirivat käitumist tuleb ette ka teistes Helsingi koolides.

Helsingi linna alghariduse juhi Ville Raatikaineni sõnul ei ole linn saanud tagasisidet laste häiriva käitumise kohta seoses koolitoiduga.

Teema pole viimasel ajal arutluses esile kerkinud ning me pole söömise või selle nähtuse kohta tagasisidet saanud, ütles ta.

Raatikainen rääkis, et Helsingis koostavad algklasside klassid koos õpetajatega mängureeglid meeldivaks söögivahetunniks.

Eesmärk on, et söömine oleks rahulik ja kosutav hetk koos klassikaaslastega, märkis ta.

Klassiõpetajad söövad peamiselt oma klassiga. Õpetaja ülesandeks on söömise suunamine ja järelevalve ning sellega seonduva käitumisõpetuse eest hoolitsemine.

Raatikaineni sõnul peaks tegema koostööd toitlustuse pakkujatega.

Toitlustuse töötajad saavad samuti lapsi juhendada ja teatud olukordades peaksid nad seda tegema, kuid põhivastutus toitlustamise järelevalve eest lasub õpetajal.

Raatikainen rõhutab, et häiriva käitumisega püütakse eranditult toime tulla. Põhimõtteliselt juhendatakse õpilasi erinevaid toite maitsma, kuid samas püütakse arvestada sellega, et ei tekiks toidu raiskamist.

Julgustame erinevaid toite maitsma ja sööma, ütles ta.

Eelmise, 2024. aasta novembris avaldati Soomes uued toitumissoovitused, mis kehtivad ka koolitoidu kohta.

Haridusnõunik Marjaana Manninen ütles toona, et toitumissoovitused ei kehti ainult selle kohta, mida süüakse, vaid ka selle kohta, kuidas koolides toitlustamist läbi viiakse.

Ta ütles, et loodab, et söögikord on ühine ja kiirustamata hetk koolipäeva ajal. Manninen avaldas lootust, et sama praktikat rakendatakse ka kodudes.

„Loodan, et kodud ja pered söövad koos ja jätavad kogu muu tegevus kõrvale,” ütles ta 2024. aasta novembris Iltalehtile.