Kolm aastat tagasi seisis Volodõmõr Zelenski Kiievis oma presidendihoone ees, kui Venemaa pommid alla sadasid, ja salvestas oma telefoni sõjaaegseid pöördumisi, mis tegid temast vastupanu sümboli.

Eelmises koomikuelus lihvitud oskustele tuginedes omandas ta kiiresti Ukrainale ülemaailmse toetuse kogumise kunsti, kuna Ukraina seisis silmitsi suurima sissetungiga Euroopas pärast Teist maailmasõda, vahendab Financial Times.

„Rahvusvahelisel areenil on temast saanud Ukraina kaubamärk,” ütles Ukraina parlamendi väliskomisjoni juht ja Zelenski valitseva partei liige Oleksandr Merežko.

Kuid 1097 päeva hiljem on Ukraina sõjategevus seiskunud. Donald Trump avaldab survet kokkuleppele Venemaaga, jättes samal ajal Kiievi kõrvale ja halvustades Ukraina liidrit. Zelenski juhtkond on lähinädalatel jõudmas oma seni kõige ebakindlamasse faasi.

Tema raskeim poliitiline lahing on kätte jõudnud. Väljakutse ei seisne enam selles, kuidas maailma inspireerida, vaid kuidas hoida seda seotuna ja Ukraina poolel – isegi kui tema tähejõud on tuhmunud.

„Nagu iga rolli puhul, on edu piiratud ja kaob aja jooksul,” ütles Ukraina filmiprodutsent Aleksander Rodnjanski, kes asutas kanali 1+1, kus Zelenski koomikuna endale nime tegi.

Nüüd, kui riigi tulevik on kaalul, on näitlejast saanud president sattunud teistsugusele etendusele – etendusele, kus tärkav Trump kirjutab tema eest stsenaariumi ümber.

„Maailm muutus ja aeg muutus ning mulle tundub, et ta pole sellest veel aru saanud,” sõnas Rodnjanski.

Zelenski võitlus rahvusvahelise toetuse säilitamise nimel oli esil hiljutisel tête-à-tête kohtumisel Trumpi saadikuga tema Kiievi kontori raskete kullatud uste taga, kus puhkesid pinged Ukraina kõige olulisema strateegilise liidu tuleviku pärast. Sees karjuva hääle võis eksimatult ära tunda.

„Ta oli väga vihane,” ütles üks kohalviibija Ukraina presidendi kohta.

Zelenski karjus Trumpi rahandusministri Scott Bessenti ettepaneku üksikasjade peale, millega nõuti 50 protsenti õigustest riigi haruldastele muldmetallidele ja kriitilistele mineraalidele, et saada tagasi 500 miljardit dollarit – see on hinnasilt varasema sõjalise abi eest, mille Trump näib olevat õhust välja tõmmanud. Ukraina kõrged ametnikud ütlesid Financial Timesile, et Bessent nõudis ka Zelenskilt just siis ja seal lepingu allkirjastamist.

Kuid Ukraina president keeldus, öeldes ajakirjanikele pärast seda, kui ta seisis silmanähtavalt segaduses Bessenti kõrval, kelle käed värisesid, et Kiiev viib lepingu mõne päeva pärast Münchenisse, kus seda arutatakse asepresident JD Vance’i ja teiste USA ametnikega.

Pühapäeva hilisõhtuse seisuga polnud tehing veel kokku lepitud, isegi pärast mitu päeva ja ööd väldanud maratonläbirääkimisi. Ukraina ametiisikud on seni seisnud vastu USA survele allkirjastada leping, mis ei sisalda jätkuvat sõjalist abi ja julgeolekugarantiid, kuid Washington tugevdab oma jõupingutusi.

Mõned näevad Kiievis Trumpi hiljutist sõnasõda Zelenskiga katsena sundida Ukrainat maavarade lepinguga nõustuma. USA president nimetas oma Ukraina kolleegi „valimisteta diktaatoriks” – Kiiev ei saa sõjaseisukorra ajal seaduslikult hääletada – ja süüdistas teda sõja alustamises.

Trump hindas ka Zelenski populaarsust, väites ekslikult, et Ukraina presidendi toetus on langenud vaid 4 protsendini. Kuigi Zelenski soodne reiting on langenud sõjaaegsetelt kõrgeimatelt 90 protsendilt, on see endiselt palju tugevam kui Trump ütles. Sõltumatu Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi (KIIS) hiljutine uuring näitas, et 57 protsenti ukrainlastest usaldab endiselt oma juhti.

Zelenski, kelle enda meeskond on öelnud, et sarnaselt Trumpiga on ka tema õrna nahaga ja reageerib kriitikale halvasti, võttis seejärel Trumpi ette, öeldes, et USA president elab Venemaa „valeinfo mullis”.

Merežko väitis, et Zelenski ei mõelnud Trumpi isiklikult, lisades, et see oli „tema vaatenurgast faktiväide”. Ta selgitas, et Zelenski „lihtsalt väitis”, et mõned Trumpi ringi kuuluvad inimesed edastasid talle „halba teavet”, mis võib olla ammutatud Venemaa propagandast.

„Mõnikord peame arvestama mitte ainult sellega, mida tahame öelda, vaid ka seda, kuidas teine ​​pool selle vastu võtab või kuidas seda moonutatakse,” lisas Merežko.

Presidendiga tihedat koostööd teinud Ukraina endine kõrge valitsusametnik sõnastas selle selgemalt: „Zelenski lasi oma emotsioonidel otsuseid teha, mida aeg-ajalt juhtub.”

„Ta sattus hätta, sest andis ausa ja kohese vastuse,” ütles ta.

Peamine probleem näib olevat tiheda ja korrapärase suhtluse puudumine Zelenski meeskonna ja Trumpi Valge Maja vahel. „Seal on kommunikatsioonilünk,” ütles Merežko.

Zelenski ja Bessenti kinniste uste kohtumise ajal ütles Ukraina presidendi personaliülem Andri Jermak, et uue administratsiooniga tihedate sidemete loomine on olnud „väljakutse”.

Jermak ütles, et on suhelnud riikliku julgeoleku nõuniku Mike Waltzi ja Trumpi Ukraina erisaadiku Keith Kelloggiga.

Need suhted on aga endiselt uued ja kaugel tugevast sidemest, mille Jermak lõi USA endise presidendi Joe Bideni riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivaniga, keda Ukraina ametnik nimetas sageli oma „lähedaseks sõbraks”. Need kaks meest olid viimase kolme aasta jooksul peaaegu igapäevases kontaktis.

Seevastu ütles endine kõrge valitsusametnik, et Zelenski ja Trumpi inimeste vahel ei paista olevat tõelist vestlust. Jermak „investeeris kõik” suhetesse Trumpi endise välisministri Mike Pompeoga ja Zelenski kuulab vabariiklasest senaatorit Lindsey Grahamit, „kuid tema mõju on ülehinnatud”, lisas endine ametnik.

Väljakutsete ajal on aga märke, et Trumpi vastasseisul on soovimatu mõju. Selle asemel, et Zelenskit isoleerida, võivad tema väljaütlemised suurendada siseriiklikku toetust Ukraina liidrile.

Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Prokudin ütles, et näeb viimases poliitilises retoorikas sõja algusaegade kajasid.

„Putini laiaulatuslik sissetung ühendas Ukraina ja selle rahva,” ütles ta.„”Nüüd koondavad nad inimesi meie presidendi ümber, tugevdades tema toetust, et ta seda taluks. . . [Trump] tõstab tegelikult Zelenski reitinguid.”

Prokudin ei ole ainus muutuste tunnistaja. Teised hoiatavad, et jõupingutused Zelenski positsiooni nõrgendamiseks on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on survestada Ukrainat ebasoodsa rahulepingu sõlmimiseks.

Ukraina inimõiguste advokaat ja sõdur Jevhenija Zakrevska väitis sotsiaalmeedias laialdaselt arutatud postituses, et riigi läbirääkimisjõud on otsese rünnaku all.

„Seda seatakse kahtluse alla ühe konkreetse eesmärgiga: nõrgestada meie läbirääkimiste positsioone ja sundida meie esindajat allkirjastama meie jaoks ebasoodsat, kahjulikku ja laastavat rahulepingut,” ütles Zakrevska.

Ta kutsus ukrainlasi üles kogunema oma valitud juhi taha, öeldes, et ühtsuse näitamine praegu – nagu tehti Venemaa täiemahulise sissetungi algusaegadel – on välisele survele vastu seistes ülioluline.

„Nad ei pea murdma ainult ühte inimest, vaid meid kõiki,” ütles ta. „Ja nad murravad meie peal oma hambad.”