Brüsselis asuva Bruegeli uurimisinstituudi ja Kieli maailmamajanduse instituudi analüüs hindab kulusid ja nõudeid, kui Euroopa peab end Venemaa eest kaitsma ilma USA toetuseta. Sellest tulenevalt oleks Venemaa sõjalise vägivalla tõhusaks tõrjumiseks vaja märkimisväärseid kaitseinvesteeringuid, umbes 250 miljardit eurot aastas.
Autorid eeldavad, et Euroopa peaks moodustama umbes 50 täiendavat brigaadi kokku 300 000 sõduriga. Selleks on vaja vähemalt 1400 uut lahingutanki ja 2000 jalaväe lahingumasinat, mis ületab kogu Saksa, Prantsusmaa, Itaalia ja Briti maavägede praegused varud. Lisaks peaks Euroopa igal aastal tootma umbes 2000 pikamaadrooni.
„Isegi kui suurusjärk on esialgu märkimisväärne: majanduslikult on see EL-i majandusliku võimsusega võrreldes juhitav, lisakulud moodustavad vaid 1,5 protsenti EL-i sisemajanduse kogutoodangust. Seda on palju vähem, kui COVID-i pandeemia ajal kriisiga toimetulemiseks tuli mobiliseerida,” ütleb analüüsi kaasautor ja Kieli maailmamajanduse instituudi vanemteadur prof Guntram Wolff.
Autorid rõhutavad, et Venemaa on hoolimata suurtest kaotustest Ukraina sõjas massiliselt suurendanud oma sõjalist võimekust. 2024. aasta lõpus oli Venemaal Ukrainas umbes 700 000 sõdurit – oluliselt rohkem kui 2022. aasta sissetungi ajal. Lisaks toodeti 2024. aastal umbes 1550 uut tanki ja 5700 soomusmasinat, mis vastab 220 protsendi ja 150 protsendi kasvule võrreldes 2022. aastaga. Venemaa on teinud märkimisväärseid edusamme ka droonide ja kauglaskemoona vallas.
„Venemaal võib olla sõjalist jõudu EL-i riikide ründamiseks järgmise kolme kuni kümne aasta jooksul. Peame selle liigitama reaalseks ohuks. See on ka põhjus, miks on Euroopa suurimates huvides ära hoida Venemaa võitu Ukrainas, mis võib taas õhutada Venemaa agressiooni,” ütles Wolff.
Analüüsi kohaselt jääb aga üheks suurimaks väljakutseks sõjaline koordineerimine Euroopas. Kui USA relvajõud tegutsevad ühtse korpusena, siis Euroopa armeed jagunevad 28 eraldi väeks.
Wolff: „Kui iga riik tahab end kaitsta üksi, põhjustab see suuremaid kulusid. Enesekindlustus on kallim kui kollektiivkindlustus. Seetõttu on tihedam kooskõlastamine ja ühishanked hädavajalikud.”
Autorid teevad ettepaneku suurendada Euroopa kaitsekulutusi praeguselt 2 protsendilt 3,5-4 protsendini SKT-st aastas. See tähendaks, et EL ja selle liikmesriigid peaksid aastas ühiselt koguma täiendavalt vähemalt 250 miljardit eurot.
Poole sellest võiks rahastada Euroopa ühisvõlast ja see suunata ühishangetesse, mis pakub riigihangetega võrreldes kulueelist. Ülejäänud poole võiksid liikmesriigid rahastada oma riigikaitsekulutuste kaudu. Saksamaale kui Euroopa suurimale majandusele tähendaks see riigikaitsekulutuste kasvu 80 miljardilt eurolt 140 miljardile eurole, mis vastaks siis 3,5 protsendile SKT-st.
Samas näevad autorid ka majanduslikke eeliseid: „Võlarahaga rahastatud kaitsekulutuste suurendamine võib toimida ka majandusliku stiimulina, kui seda kulutatakse EL-i piires, eriti ajal, mil välisnõudlus väheneb USA tollide ja kaubanduskonfliktide tõttu,” ütles Wolff.
