Ühendkuningriik ja Prantsusmaa koostavad plaane Euroopa juhitud Ukraina „kindlustusjõudude” loomiseks, tagamaks, et Venemaa ei ründaks riiki uuesti, kui läbirääkimistel saavutatakse relvarahu ja rahukokkulepe.

Plaan sõltub sellest, kas president Donald Trump nõustub tagama vägedele USA kaitse, sealhulgas Ameerika lennukid ja luureteenistus, ning kontrolliks Lääne ametnike sõnul peamiselt Ukraina õhuruumi ja Musta merd, vahendab Bloomberg.

Plaan, mille üksikasju alles arutatakse, eeldab tõenäoliselt vähem kui 30 000 Euroopa sõduri lähetamist Ukraina suurematesse linnadesse, sadamatesse ja kriitilise tähtsusega riiklikusse infrastruktuuri, ütlesid ametnikud. Euroopa vägesid ei saadetaks riigi idaossa, kus võitlus Ukraina ja pealetungivate Vene vägede vahel on olnud kõige ägedam.

Ühendkuningriik ja Prantsusmaa püüavad praegu veenda teisi Euroopa riike varustama vägesid isikkoosseisu ja varustusega. Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer külastab järgmisel nädalal Washingtoni, et veenda Trumpi nõustuma.

Pole selge, kas Euroopa ettepanek rahuldab Ukraina presidenti Volodomõr Zelenskit, kes on seni USA ja Venemaa vahelistest kõnelustest kõrvale jäetud. Zelenski on öelnud, et Ukraina ei nõustu ühegi tehinguga, mille läbirääkimistel ta pole osalenud.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles teisipäeval, et Venemaa ei nõustu Ukrainas rahuvalvajatena Euroopa sõduritega.

Pärast USA kahepoolseid läbirääkimisi Venemaaga eelmisel nädalavahetusel Saudi Araabias on Euroopa liidrid püüdnud välja pakkuda strateegiat võimaliku relvarahu tagamiseks Ukrainas. Sellest ajast peale on Trumpi administratsioon näinud olevat huvitatud Kremliga kiirest kokkuleppest, jättes Euroopa jõud läbirääkimistest välja ja avaldades Zelenskile survet. Kolmapäeval nimetas Trump Zelenskit „diktaatoriks” ja hoiatas, et Ukraina presidendil oleks „parem tegutseda kiiresti”, et jõuda kokkuleppele Venemaaga „muidu ei jää tal riiki alles”.

USA on varem välistanud vägede saatmise Ukrainasse, viidates, et usub, et Euroopa peab võtma vastutuse kontinendi julgeoleku eest, ning teatades, et Euroopa rahuvalvajatele ei kehti NATO kollektiivkaitselepingud, kui neid rünnatakse. See koos signaalidega, et USA on valmis tegema Kremlile olulisi järeleandmisi Ukraina NATO liikmelisuse osas, tekitas Euroopa ametnikes muret selle pärast, et Venemaad ei heidutaks eriti midagi relvarahu murdmast, kui ta on end ümber grupeerinud ja uuesti relvastanud.

Euroopa riigid on püüdnud luua „tahte koalitsiooni”, et luua jõud, mis võiks lepingut kindlustada. Viimase nädala jooksul on levitatud erinevaid koosseise, alustades Venemaa rünnakute heidutusvõimega „tripwire” (takistustraadi) vägedest kuni üle rindejoone paigutatud rahuvalvejõududeni, mis koosnevad enam kui 100 000 sõdurist. Lääne ametnike sõnul on Ühendkuningriigi-Prantsusmaa plaan kergem ja keskenduks piiri tehnilisele jälgimisele.

Riikide veenmine sõdureid saatma on osutunud keeruliseks. Bulgaaria, Slovakkia, Horvaatia ja Poola välistasid sõdurite saatmise. Itaalia väljendas skeptilisust, samas kui Saksamaa valitsus ütles, et on liiga vara sellega tegeleda.

„Olen pisut ärritunud, et kõik need eurooplased tõstavad juba kätt ja annavad teada, mida nad on valmis tegema,” ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius kolmapäeval raadiole Deutschlandfunk antud intervjuus.

„Kellele on kasulik praegu arutada, kas ja kui palju vägesid oleme valmis panema seni, kuni pole selge, milline rahu välja näeb? Sellel pole mingit mõtet. Selle üle praegu spekuleerimine aitab ainult kaasa Vladimir Putini läbirääkimiste positsioonile,” sõnas ta.

Pistorius kordas levinud arvamust EL-i ametnike seas, kes ei ole veendunud, et president Putin on tõesti valmis sõjategevuse lõpetama, ja kes on mures järeleandmiste pärast, mida USA näib olevat valmis Venemaale tegema. Nad kardavad, et Euroopa jäetakse vastutavaks Ukraina lepingu üle olukorras, kus läbirääkimistel ei osaleta, ja ilma USA sõjalise toetuseta, mida Pistorius nimetas „täiesti vastuvõetamatuks”.

Ühendkuningriigi-Prantsuse plaan nõuaks väiksemat lähetust kui täielik rahuvalvejõud, sest ametnike arvates piisaks rahulepingust koos USA kaitsemehhanismi ja turvalise õhuruumi loomisega riigi kohal, et anda Ukrainale ja selle elanikele kindlustunne.

Plaani kohaselt paigutataks lennukid Poolasse ja Rumeeniasse ning maaväed paigutataks nende riikide idapiirile, et võimaldada neid vajadusel kiiresti Ukrainasse paigutada, ütlesid ametnikud.

Droone, satelliite, luure- ja seirelennukeid kasutataks, et anda täielik ülevaade mis tahes tegevusest Ukraina ja Venemaa piiril. Tõenäoliselt lähetatakse Mustale merele ka kaks rakkerühma: esimene koristama meremiine ja teine ​​patrullima vetes.

Kuigi plaan on tunduvalt vähem ambitsioonikas kui mõned, mida eelmisel nädalal arutati, nõuaks see siiski märkimisväärset koosseisu ja võib koormata Euroopa sõjalist võimekust. Londoni mõttekoja Royal United Services Institute’i sõjateaduste direktori Matthew Savilli analüüs ütles, et selleks, et Ühendkuningriik lähetaks Ukrainasse vaid 5000 sõdurit, on vaja suuremat osa armee toetusest ja insenerivõimekusest ning sisuliselt siduda kokku kõik riigi paigutatavad jõud, mida praegu mujal ei kasutata.

Mitmed analüütikud viitasid tõsiasjale, et Saksamaa ei ole veel täitnud 2022. aastal võetud kohustust saata Leetu brigaad.

„Puudu pole tankid ja suurtükivägi, puudu on poliitiline tahe,” ütles USA armee endine ülemkindral Euroopas Ben Hodges. „Ühendkuningriigil, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalial ja Poolal on väga suured armeed. Niisiis, kui haletsusväärne on see, et ligi 30 NATO liiget ei suuda ilma USA-ta vägesid kokku panna?”

Analüütikud, sealhulgas Hodges, juhivad tähelepanu sellele, et kõigi Euroopas toimuvate meeletute arutelude puhul on katsed määratleda, kuidas üks jõud välja näeks, enneaegsed, kui Euroopa riigid ei suuda tegelikult otsustada, mida nad tahavad saavutada ja millega on valmis kohapeal riskima.

„See ei ole rahuvalvejõud. See, millest me räägime, on jõud, mida on vaja tagamaks, et mõlemad pooled – ja me räägime tegelikult Venemaast – austaksid relvarahu,” ütles ta. „Nad peavad olema valmis võitluseks, kui relvarahu katkeb, mille puhul on teada, et Venemaa teeb seda kohe.”

Hodges ja teised analüütikud ütlesid, et enne mis tahes tegevusstrateegia paikapanemist peab Euroopa vastama põhimõttelisele küsimusele: kas ollakse nõus Venemaaga sõtta minema?

Saksamaa ja teised riigid on selgelt öelnud, et nad ei taha sõjalist vastasseisu Venemaaga. „See tähendab, et Venemaal jääb sisuliselt eskalatsiooniline domineerimine Euroopa vägede Ukrainasse paigutamise üle, sest nad võivad lihtsalt bluffida,” ütles kaitseanalüütik Franz-Stefan Gady.

„Kui olete kaasatud, tuleb tegeleda paljude asjadega ja vägede väljatoomine on palju keerulisem kui nende lahingukeskkonda viimine,” lisas ta. „Sõdadel on kalduvus sind endasse imeda.”