Helsingis pannakse kodututega kokku elama mäluhäiretega vanurid, seda aastateks

Helsingis Hietaniemimenkatul asuvas sotsiaalmajas elavad lisaks narkoprobleemidega inimestele ka mäluprobleemidega eakad, skisofreenikud ja üliõpilased. See tekitab muret eri kliendirühmade segamise pärast.

Täna saadetakse siia haiglast välja kirjutatud mäluprobleemidega vanurid. Või skisofreenikuid Aurorast. Või õpilased, kellel ei ole ainete kuritarvitamise probleeme. Nad ei kuulu siia. See muutus on toimunud väga hiljuti.

Nii rääkis Iltalehtile üks Hietaniemenkatu sotsiaalmaja töötaja. Seda kodututele mõeldud üksust peab üleval Helsingi linn. Algselt oli see mõeldud kodutuks jäänutele linnas viimase abinõuna. Õpilaste puhul on tegemist nii gümnasistide kui ka kõrgkooliõpilastega, kes ei suuda endale elamist üürida.

Sotsiaalmajast peaks kiiresti liikuma muudele, kliendile sobivamatele teenustele. Töötajad ütlevad, et praktikas seda aga praegu ei rakendata.

Ühe töötaja sõnul võivad haiged vanurid Hietsus elada isegi aastaid.

Tihti ei pääse nad ühel või teisel põhjusel eakate teenustele ligi või võtab Hietsust edasi pääsemine liiga kaua aega. Igal juhul kirjutatakse pooleldi haiged inimesed haiglast välja, sest neil pole kuhugi mujale minna ja haiglatel pole ressurssi nende sees hoidmiseks, räägib töötaja.

Siin kohtuvad need rühmad pikaajaliste kodututega, kellel on ainete tarvitamise ja kuritegevuse taust.

Töötajad kritiseerivad eri rühmade koos hoidmist. Nad esinevad loos anonüümselt, et neid ei hakataks töökohal kiusama. Asja avalikustamise põhjuseks on aga tugev mure klientide pärast. Iltalehti on näinud nende töötõendeid.

Kahjuks on näha, et mõned kliendid kasutavad ära mäluprobleemidega eakaid inimesi, sõnab töötaja.

Tavaline on see, et päeval, mil pensionid pangakontole tulevad, käib mäluhaige juures askeldamine, lausa kümned inimesed. Maksekaardid kaovad selle käigus.

Iltalehti käis Hietsus augustis 2024. Vanimad kliendid olid siis kaheksakümnendates eluaastates.

Töötajad räägivad, et puutuvad oma igapäevatöös kokku palju vägivalla või selle hirmuga.

Vägivallaoht on pidevalt olemas – see on suunatud nii klientidele kui ka töötajatele. Majas on hea valve, aga ka see ei suuda kõigele vastata. Paljude jaoks võib kõige koormavam asi olla hirm, sõnab töötaja.

Rohke vägivald räägib töötajate sõnul millestki ja põhjuseid on kindlasti mitu. Küll aga usuvad nad, et ehk kõige enam näitab vägivald inimeste ülimalt halba meeleolu.

Kõik töötajad märgivad, et praegu ei arvestata eri kliendigruppide vajadustega. Naiskliendid vajaksid ainult naistega läbikäimist, kuid neid kasutatakse kergesti ära.

Hietsu näitab inimeste totaalset viletsust, põhjatunnet, üksindust, marginaliseerumist, valu ja lootusetust. Kui aus olla, siis vahel on tunne, et Hietsusse tulevad inimesed, kellest keegi teine ​​ei hooli, räägib töötaja.

Töötajad ütlevad, et inimsaatused on kurvad. Kui enesetapu kalduvusega inimest pole ravile võetud, on tüüpiline, et järgmiseks leitakse ta avalikust tualetist surnuna.

IItalehti on varem kirjutanud piirkondlikule valitsusasutusele Hietanienkatu sotsiaalmaja kohta laekunud teadetest.

Ma tahan teatada ohtlikust olukorrast oma töökohal. Tööjõu puudus on sagedane ja asendajaid pole, oli kirjas ühes teates.

Septembris 2022 on saadetud e-kiri Lõuna-Soome piirkondlikule valitsusasutusele ja hooldajate ametiühingule Super. Tegemist on kaebusega Helsingis Hietanienmenkatu sotsiaalmajas klientide turvalisuse rikkumise kohta.

Vahetuste nimekirjas oli hommikusse vahetusse märgitud neli töötajat, kellest oli kohal vaid kolm. Tööandja asendust ei leidnud ja asendajaid kohal polnud.

Puudus on nii hommikuses kui õhtuses vahetuses ning asendajat ei leitud. Kaks meie enda töötajat pidid sel põhjusel tegema kaks vahetust, seisab kirjas.

Pidev 30–50% tööjõu puudus. Klientide turvalisus on ohus, personal ei tule toime, tööohutus on ohus, märgiti.

Iltalehti külastas Hietaniemenkatul asuvat sotsiaalmaja augustis. Hietsu ringkäigul selgus, et keskuses on neljal erineval korrusel kokku 112 ööbimiskohta.

Osa ööbivatest klientidest on hädamajutusel, osa on ajutise eluaseme kliendid.

Sotsiaalmaja direktor Anna-Maja Josefsson ütles toona, et öösiti on majas üks turvamees ja kaks instruktorit. Iltalaheti küsis, kas see on ohutuse mõttes piisav, eriti kui tuleb kiiresti korruste vahel liikuda.

Meid on siin piisavalt. Kui keegi teeb häält, kuuleme seda, märkis ta.

Josefsson ütles, et Hietsus sõltub olukord ööst. Kui pensionid ja hüvitised kontole tulevad, on rahutum.

Kommentaarid