Üha enam muret tundes, et USA julgeolekuprioriteedid on mujal, on grupp Euroopa riike vaikselt töötanud plaani kallal saata väed Ukrainasse, et aidata jõustada tulevasi rahukokkuleppeid Venemaaga.

Suurbritannia ja Prantsusmaa on jõupingutuste esirinnas, kuigi üksikasju on veel vähe teada. Aruteludesse kaasatud riigid ei taha avalikult asjast rääkida ega anda Venemaa presidendile Vladimir Putinile edu, kui ta nõustub pidama läbirääkimisi tema kolm aastat tagasi algatatud sõja lõpetamiseks, vahendab AP.

Selge on see, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski vajab tagatist, et tema riigi julgeolek on kindlustatud kuni rahu saabumiseni. Parim kaitse oleks NATO liikmelisus, mida Ukrainale on juba ammu lubatud, kuid USA on selle võimaluse laualt maha võtnud.

„Ma ei käsitle konkreetseid võimeid, kuid nõustun sellega, et kui rahu saabub, peab Ukraina jaoks olema mingisugune julgeolekugarantii ja Ühendkuningriik mängib selles oma osa,” ütles Briti peaminister Keir Starmer neljapäeval ettevaatlikult.

Eurooplased hakkasid juba umbes aasta tagasi uurima, milliseid jõude võiks vaja minna, kuid asjaga on üha kiirem, sest kardetakse, et USA president Donald Trump võib minna üle nende ja võib-olla isegi Ukraina peade, et jõuda Putiniga kokkuleppele.

Paljud küsimused jäävad vastuseta, kuid üks paistab silma: millist rolli võiks mängida USA, kui üldse?

Detsembris, pärast Trumpi valimist, kuid enne tema ametisse astumist, vestlesid rühm juhte ja ministreid koos Zelenskiga NATO peasekretäri Mark Rutte juures Brüsselis. Nad olid Suurbritanniast, Taanist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Hollandist ja Poolast. Osalesid ka Euroopa Liidu tippametnikud.

Läbirääkimised põhinesid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni 2024. aasta alguses propageeritud ideel. Toona põhjustas tema keeldumine mitte välistada vägede paigutamist Ukrainasse furoori, eriti Saksamaa ja Poola juhtide seas.

Macron paistis Euroopa areenil isoleeritud, kuid tema plaan on sellest ajast peale jõudu kogunud.

Siiski sõltub palju sellest, milline võib jõud välja näha ja kes sellest osa võtavad, mis tahes rahulepingu tingimustest ja muustki.

Itaalial on oma vägede kasutamisel põhiseaduslikud piirangud. Holland vajaks oma parlamendilt rohelist tuld, nagu ka Saksamaa, kelle positsioon võib muutuda pärast 23. veebruaril toimuvaid valimisi, mis juhatavad sisse uue valitsuse. Poola on ettevaatlik, arvestades II maailmasõjast pärit püsivat vaenu Ukrainaga.

„Oleme väga varajases staadiumis,” ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur Müncheni julgeolekukonverentsi ajal Associated Pressile.

Kuigi käimas on mitmesugused arutelud ja kuulujutud, on Euroopa liitlastel kriitilise tähtsusega enne plaani välja mõtlemist aru saada, milline hakkab Ukraina kontaktliin välja nägema, ütles Pevkur.

„Kui Venemaa ja Ukraina vähendavad oma vägesid piki rindejoont mõlemal poolel paari tuhandeni, siis „ei ole probleem, et ka Euroopa võiks seal olla,” ütles Pevkur, viidates, et palju raskem oleks, kui jätkub „kuum konflikt”.

Väe koosseisu ja rolli määrab saavutatud rahukokkulepe. Kui Venemaa ja Ukraina suudavad läbirääkimiste edenedes tingimustes kokku leppida, on tõenäoline, et vaja on vähem ettevaatusabinõusid ja väiksemat arvu sõdureid.

Kuid eksperdid ja ametnikud hoiatavad, et praegusel hetkel peavad eurooplased lähetama tugeva ja arvestatava kontingendi, mitte rahuvalvajate meeskonna nagu ÜRO „sinised kiivrid”.

„See peab olema tõeline jõud (nii), et venelased teaksid, et kui nad seda kunagi katsetavad, siis nad purustatakse. Ja võib olla kindel, et Venemaa paneb selle proovile,” ütles endine USA armee Euroopa ülemjuhataja Ben Hodges eelmisel kuul Euroopa poliitikakeskuse mõttekoja üritusel.

„Nad rikuvad iga lepingut. Nii et kui me saadame sinna väed, peavad neil olema õhujõud, suured maaväed, droonid, vastudroonid, õhu- ja raketitõrje. Kõik see,” ütles ta. „Kui nad lähevad sinna hunniku siniste kiivrite ja vintpüssidega, lömastatakse nad ära.”

Prantsusmaa sõjalise missiooni endine juht ÜRO juures erukindral Dominique Trinquand nõustus, et ÜRO rahuvalvajad sobivad paremini „lähetamiseks palju stabiilsematesse tsoonidesse”.

„Alustuseks võtaks selle operatsiooni korraldamine kogu maailmast võetud sõduritega umbes aasta,” ütles ta.

Samuti on vaja välja õpetada Ukraina sõdureid ja investeerida Ukraina kaitsetööstusesse, ütles Läti kaitseminister Andris Sprūds.

Rahuleppe olemus määrab Euroopa kontingendi suuruse ja asukoha. Zelenski on nõudnud vähemalt 100 000–150 000 sõdurit. Meedia teated on oletanud 30 000–40 000-pealist väge. Diplomaadid ja ametnikud pole kumbagi arvu kinnitanud.

Ukraina tahab ka õhutoetust, mitte ainult saapaid maas.

Selge on see, et eurooplased näeksid vaeva suuremahuliste jõudude koondamisega ja kindlasti ei saaks nad seda kiiresti teha.

Macron ütles reedel ajalehele Financial Times antud intervjuus, et tohutute jõudude paigutamise idee on „laest võetud”.

„Peame tegema asju, mis on vajalikud, realistlikud, läbimõeldud, mõõdetud ja läbi räägitud,” ütles ta.

USA kaitseminister Pete Hegseth nõudis sel nädalal kontaktjoone tugevat rahvusvahelist järelevalvet, viidates ligikaudu 1000 kilomeetri pikkusele rindejoonele. Eurooplased on vastumeelsed, kuna see nõuaks liiga palju sõdureid.

Peaaegu kõik nõustuvad, et mingisugune „Ameerika tagavara” on hädavajalik. Euroopa relvajõud on pikka aega toetunud USA parematele logistika-, õhutranspordi- ja muudele sõjalistele võimetele.

Kolmapäeval hakkas Hegseth NATO peakorteris visandama tingimusi, mille alusel USA võiks leppida vägedega, mis aitaksid anda Ukrainale „kindlad julgeolekugarantiid tagamaks, et sõda ei alga uuesti”.

„Iga julgeolekutagatist peavad toetama võimekad Euroopa ja mitte-Euroopa väed,” ütles Hegseth peaaegu 50 Ukraina lääne toetajale. Ta ütles, et kui nad lähevad Ukrainasse, tuleks neid lähetada NATO-välise missiooni osana.

Putin on öelnud, et käivitas sissetungi osaliselt NATO territooriumi laienemise tõttu Venemaa piiridele liiga lähedale ning tõenäoliselt ei nõustu ta ühegi operatsiooniga, mida juhib maailma suurim sõjaline organisatsioon.

Hegseth ütles, et ükski osalev Euroopa liitlane ei saaks NATO kollektiivsest julgeolekugarantiist kasu, kui neid rünnatakse. Ta rõhutas, et USA sõdureid Ukrainasse ei lähetata.

Ta ei paljastanud, millist rolli võiks USA mängida.

Ukraina vaatenurgast ainult Euroopale tuginev operatsioon lihtsalt ei toimiks. „Igasugused julgeolekugarantiid on võimatud ilma ameeriklasteta,” hoiatas Ukraina välisminister Andri Sõbiha neljapäeval.