Euroopa Komisjon võttis vastu mitu ettepanekut, et lihtsustada ELi haldusnorme,  suurendada konkurentsivõimet ja investeeringuid.

See on suur samm soodsama ettevõtluskeskkonna loomisel, et aidata ELi ettevõtetel kasvada, innoveerida ja luua kvaliteetseid töökohti. Eesmärk on vähendada komisjoni praeguse ametiaja jooksul ettevõtete üldist halduskoormust vähemalt 25% ja väikeettevõtjate puhul vähemalt 35%. Esimesed ettepanekud hõlmavad lihtsustamist kestlikkusaruandluse, kestlikkusalase hoolsuskohustuse, süsiniku piirimeetme, ELi taksonoomia ja ELi investeerimisprogrammide valdkonnas.

Heaolu ja tööstusstrateegia valdkonna juhtiv asepresident Stephane Séjourné: „Komisjon võtab konkreetseid meetmeid, et vähendada bürokraatiat ning muuta ELi eeskirjad kodanike ja ettevõtjate jaoks lihtsamaks ja arusaadavamaks. Tänane pakett on esimene samm kõigi õigusloomevaldkondade ulatusliku lihtsustamise suunas. Suudame näidata, et Euroopa ei ole investori, tootja, müüja ja tarbija jaoks mitte ainult väga ligitõmbav turg, vaid ka lihtne turg. Tänane ettepanek toob kaasa tegeliku lihtsustamise, halduskoormuse vähendamise, lihtsama juurdepääsu rahastamisele ning selgemad ja prognoositavamad haldusnormid. Me säilitame oma eesmärgid, kuid muudame nende saavutamise viisi lihtsamaks.”

Ettepanekud vähendavad ELi nõuete keerukust kõikidele ettevõtetele, eelkõige VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele, ning jäävad kehtima suurimatele ettevõtetele, millel on tõenäoliselt suurem mõju kliimale ja keskkonnale.

Kui ettepanekud võetakse vastu ja rakendatakse täna esitatud viisil, säästavad need konservatiivsete hinnangute kohaselt iga-aastastes halduskuludes kokku ligikaudu 6,3 miljardit eurot ning aitavad mobiliseerida poliitiliste prioriteetide toetamiseks täiendavat avaliku ja erasektori investeerimissuutlikkust 50 miljardi euro ulatuses.

Peamised ettepanekud kestlikkusaruandluse (äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv ja ELi taksonoomia) vallas on järgmised:

• jätta ligikaudu 80% äriühingutest kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalast välja, suunates sellest tulenevad kohustused suurimatele äriühingutele, kellel on tõenäolisemalt suurim mõju inimestele ja keskkonnale;
• tagada, et suurettevõtjate kestlikkusaruandluse nõuded ei koormaks väiksemaid ettevõtjaid nende väärtusahelates;
• lükata kahe aasta võrra (kuni 2028. aastani) edasi aruandlusnõuded äriühingute suhtes, kes kuuluvad praegu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse ja kes peaksid aruandeid esitama alates 2026. või 2027. aastast;
• vähendada taksonoomia aruandlust puudutavaid kohustusi ja jätta need vaid suurimatele äriühingutele, säilitades samal ajal võimaluse esitada aruandeid vabatahtlikult. See peaks andma väiksematele ettevõtjatele märkimisväärse kulude kokkuhoiu, aga võimaldaks samal ajal kestlikku rahastust taotlevatel ettevõtjatel aruandlust jätkata;
• luua vabatahtliku aruandluse võimalus tegevuse jaoks, mis on taksonoomiaga osaliselt kooskõlas. See edendaks tegevuste järkjärgulist keskkonnaalast üleminekut kooskõlas eesmärgiga suurendada ülemineku rahastamist, et aidata ettevõtjatel liikuda suurema kestlikkuse suunas;
• kehtestada taksonoomiaaruandlusele majandusliku olulisuse künnis ja vähendada aruandlusvormide mahtu ligikaudu 70% võrra.
• lihtsustada kemikaalide kasutamise ja olemasoluga seotud reostuse vältimise ja kontrolli kriteeriume (nn „Do no Significant harm”-kriteeriumid), mis kehtivad horisontaalselt kõigis ELi taksonoomiaga hõlmatud majandussektorites.
• kohandada peamist pankadele mõeldud ja taksonoomial põhinevat tulemusnäitajat (nn Green Asset Ratio). Pangad saavad edaspidi välja jätta riskipositsioonid, mis on seotud ettevõtjatega, kes ei ole enam kestlikkusaruandluse kohustusega kaetud (st ettevõtted, kus töötab alla 1000 töötaja ja mille käive on 50 miljonit eurot).

Kestlikkusalase hoolsuskohustusega seotud muudatused on järgmised:

• lihtsustada hoolsuskohustuse nõudeid, et ettevõtted saaksid vältida tarbetut keerukust ja kulusid. Näiteks saaks süsteemsed hoolsuskohustuse nõuded suunata ainult otsestele töövõtjatele ning vähendada perioodiliste hindamiste ja töövõtjate järelevalve sagedust ühelt aastalt viiele, jättes võimaluse teha vajaduse korral erakorralisi hindamisi;
• vähendada VKEde halduskoormust, piirates teabe hulka, mida suurettevõtjad võivad neilt nõuda;
• ühtlustada veelgi hoolsuskohustuse nõudeid, et tagada võrdsemad tingimused kogu ELis;
• kaotada ELi tsiviilvastutuse nõuded, kuid säilitada samal ajal kahju kannatanute õiguse täielikule hüvitisele nõuete täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju korral ning kaitse ettevõtjatele liigsete hüvitiste eest vastavalt liikmesriikide tsiviilvastutuse korrale;
• anda äriühingutele rohkem aega, et valmistuda uute nõuete täitmiseks. Selleks lükatakse kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete kohaldamise tähtaega suurte ettevõtete jaoks edasi ühe aasta võrra (26. juulini 2028). Rakendussuunised võetakse vastu kavandatust varem, juulis 2026.

Süsiniku piirimeetmega seotud peamised muudatused on järgmised:

–       vabastada piirimeetme kohustustest väikesed importijad, kelleks on peamiselt väikeettevõtjad ja üksikisikud. Nende imporditavad kaubad moodustavad väga väikese osa kolmandatest riikidest liitu sisenevatest seonduvatest heitkogustest;

–       kehtestada samal ajal väikeste importijate jaoks uus kumulatiivne aastane künnis 50 tonni importija kohta. Sellega kaovad piirimeetme kohustused ligikaudu 182 000 väikeettevõtja jaoks (kes kokku moodustavad 90% importijatest), hõlmates samal ajal endiselt üle 99% kohaldamisalasse kuuluvast heitest;

–       lihtsustada piirimeetme kohaldamisalasse jäävatele deklarantidele tegevusloa andmist ning piirimeetme kohustustega seotud eeskirju, sealhulgas heitkoguse arvutamist ja aruandlusnõudeid;

–       muuta piirimeede pikemas perspektiivis tõhusamaks, et vältida reeglitest kõrvalehoidmist ja kuritarvitusi;

–       lihtsustamine on vajalik eeltingimus enne piirimeetme laiendamist teistele saastekvootidega kauplemise süsteemi sektoritele ning tootmisahela järgmiste etappide kaupadele. 2026. aasta alguses on kavas uus seadusandlik ettepanek piirimeetme reguleerimisala laiendamise kohta.

Investeerimisvõimaluste avardamine

Komisjon teeb rea muudatusettepanekuid ka mitme investeerimisprogrammi lihtsustamiseks. Nendeks on näiteks InvestEU, EFSI ja muud varasemad rahastamisvahendid.

InvestEU on ELi suurim riskijagamisvahend prioriteetsete investeeringute toetamiseks liidus ning sellel on oluline roll finantstõkete kõrvaldamisel ning konkurentsivõime, teadusuuringute ja innovatsiooni, CO₂-heite vähendamise ja keskkonnasäästlikkuse jaoks vajalike investeeringute suurendamisel. Ligi 45% programmi tegevusest toetab kliimaeesmärke.

Kavas on järgmine:

• suurendada ELi investeerimisvõimekust, kasutades varasemate investeeringute tulusid ja optimeerides seni olemasolevate vahendite alusel veel saadaolevaid rahalisi vahendeid. See võimaldab teha ettevõtetele kättesaadavaks rohkem rahalisi vahendeid. Eeldatavasti aitab see mobiliseerida ligikaudu 50 miljardit eurot täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid. InvestEU suurenenud võimalusi on kavas kasutada peamiselt innovaatiliste tegevuste rahastamiseks, mis toetavad ELi poliitilisi prioriteete.
• muuta liikmesriikide jaoks programmi panustamine, oma ettevõtete toetamine ja erainvesteeringute mobiliseerimine lihtsamaks.
• lihtsustada haldusnõudeid rakenduspartnerite, finantsvahendajate ja lõplike kasusaajate, eelkõige VKEde jaoks. Sellega hoitakse eeldatavasti kokku 350 miljonit eurot kulusid.

Ettepanekud esitatakse nüüd arutamiseks ja vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.