Energia tegevuskava eesmärk on vähendada energiakulusid, kujundada välja energialiit, kaasata rohkem investeeringuid ning olla paremini valmis võimalikeks energiakriisideks.
Puhta tööstuse kokkuleppe põhikomponendina on tegevuskava eesmärk vähendada energiaarveid nii kodumajapidamistes kui ka suurte tootmiskuludega tööstusettevõtetes. Sellest tulenev hinnanguline aastane kogusääst on 2025. aastal 45 miljardit eurot, mis suureneb järk-järgult kuni 130 miljardi euroni aastaks 2030 ja 260 miljardi euroni aastaks 2040.
Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Toome energiahinnad alla ja suurendame Euroopa konkurentsivõimet. Taastuvenergia kahekordistamisega oleme Euroopas energiahindu juba langetanud. Nüüd astume sammu kaugemale Taskukohase energia tegevuskava, mis on osa puhta tööstuse leppest, aitab saavutada prognoositavamad hinnad, kindlamad ühendused Euroopas ja taastuvenergia suurema tarbimise. Kõrvaldame kõik allesjäänud takistused, et energialiit lõplikult välja kujundada.”
Tegevuskava pakub kiiret leevendust tarbijatele ja loob soodsad tingimused energialiidu väljakujundamiseks, tuues kiiremini kasu rohkemast taastuvenergiast, suuremast energiasäästust, tihedamast turuintegratsioonist ja parematest ühendustest. Tegevuskava pakub välja võimalused lahendada struktuurseid probleeme, mis suurendavad energiakulusid ELis. Sellisteks on eelkõige Euroopa sõltuvus imporditud fossiilkütustest ja elektrisüsteemi puudulik integreeritus.
Elektrienergia taskukohasemaks muutmiseks on vaja kiirendada investeeringuid puhtasse energiasse ja taristusse ning muuta gaasiturud läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Elektritootmiskulusid aitab vähendada ka taastuvenergialahenduste ja energiataristu loamenetluste edasine lühendamine. ELi energia siseturg aitab tarbijatel juba praegu kokku hoida ligikaudu 34 miljardit eurot aastas. Edasine integratsioon võib seda summat juba 2030. aastaks suurendada kuni 40-43 miljardi euroni aastas.
Madalamad energiahinnad tarbijale ja toimiv energialiit
Elektri taskukohasemaks muutmiseks tegeleb komisjon energiaarvete kõigi kolme komponendiga, milleks on võrgu- ja süsteemikulud, maksud ja lõivud ning tarnekulud. Komisjon esitab liikmesriikidele soovitused alandada riiklikke elektrienergia makse ja võimaldada tarbijatel vahetada tarnijaid lihtsamalt odavamate energiapakkumiste vastu. Tuginedes ELi kehtivatele elektrienergia valdkonna õigusaktidele, toetab komisjon senisest enam ka pikaajaliste tarnelepingute kasutuselevõttu, mis aitaks lõhkuda seose elektri jaemüügiarvete ning kõrgete ja volatiilsete gaasihindade vahel. Võrgutasude vähendamiseks teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele metoodika, millega tagatakse, et võrgutasud kajastavad paremini energiasüsteemi kulusid, stimuleerides võrgu kasutamist võimalikult tõhusalt.
Taastuvate energiaallikate arvu suurendamise ja kiirema kasutuselevõtu toetused toovad märkimisväärset kasu ka tarbijatele, kuna need soodustavad energiatõhusamate lahenduste kasutamist, aidates 2030. aastal säästa kuni 162 miljardit eurot aastas. Koostöös Euroopa Investeerimispangaga väljatöötatav ELi tagatisskeem aitab vähendada energiatõhususe teenustesse tehtavate investeeringute riske ning hõlbustab juurdepääsu tõhusamatele seadmetele ja toodetele, mille kasutusiga on pikem.
ELi gaasihinnad on liiga kõrged ja see mõjutab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Ausa konkurentsi tagamiseks tõhustab komisjon Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja riiklike reguleerivate asutuste abiga kontrolli ELi gaasiturgude üle. Samuti tehakse koostööd usaldusväärsete veeldatud maagaasi tarnijatega, et teha kindlaks täiendavad konkurentsivõimelised impordiallikad ja kasutada ära liidu ühist ostujõudu, koondades ELi ettevõtjate nõudlust.
Integreeritud, hästitoimivad ja vähese CO2-heitega energiaturud on parim kaitse hinnavolatiilsuse eest. Seepärast soovib komisjon kujundada välja energialiidu, mis hõlmab rohkem võrkudevahelisi ühendusi, tugevamaid võrke ja piiriülest kaubandust. Samuti käivitatakse algatused, et edendada muu hulgas elektrifitseerimist ning kütte- ja jahutussektori CO2-heite vähendamist, kaasata erakapitali ja paremini digiteerida energiasüsteemi.
Kriisivalmidus
Hinnastabiilsuse tagamisel on oluline roll varustuskindlusel. Komisjon ajakohastab ELi energiajulgeoleku raamistikku, et tegeleda selliste uut liiki ohtudega nagu küberründed, elutähtsa taristu sabotaaž ja impordisõltuvus. Samuti suurendatakse valmisolekut võimalikuks hinnakriisiks, andes muu hulgas liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas premeerida tarbimise vähendamist tipptundidel ja hoida energiaarved kontrolli all.
