Vaid seitsmele Euroopa riigile adresseeritud kutsed esmaspäeval, 17. veebruaril Elysée’s peetud mitteametlikule Ukraina ja Euroopa julgeolekuteemalisele tippkohtumisele tekitasid mitme Euroopa Liidu (EL) riigi kriitikat, olles pettunud kutsumata jätmise pärast. Kahes Ukrainale tugevalt pühendunud riigis Tšehhis ja Rumeenias oli pettumus eriti suur, samas kui Emmanuel Macron eelistas Lääne-Euroopa suurriikide juhte.
„Uued mitteametlikud arutelud, eriti nädal pärast Euroopa Ülemkogu ja paar päeva enne Saksamaa valimisi [pühapäeval, 23. veebruaril], ei vii kuhugi,” kritiseeris Tšehhi konservatiivne peaminister Petr Fiala esmaspäeval, kutsudes Prahat üles tegutsema. Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril 2022 on see 10 miljoni elanikuga Kesk-Euroopa riik olnud üks Ukraina sõjategevuse suuremaid toetajaid. Eelkõige algatas ta 2024. aastal ulatusliku plaani Kiievi jaoks laskemoona ühiseks ostmiseks, vahendab Le Monde.
Kuigi Tšehhi armee on tagasihoidlik, ei mõista Tšehhi Vabariik, miks Elysée kutsus Ukraina naaberriikidest vaid Poola, „kuigi keegi ei ole vastu võtnud rohkem Ukraina põgenikke elaniku kohta kui meie”, kritiseeris Fiala, rääkides „ülbusest” Prantsuse presidendi puhul. Prahas on tunne, et Euroopa kohtleb neid samamoodi nagu Donald Trump, see tähendab, et neid ignoreeritakse suures osas.
Lisaks suurtele riikidele nagu Saksamaa või Ühendkuningriik oli Elysée siiski võtnud vaevaks kutsuda kohale Taani, mis on väiksema rahvaarvuga riik kui Tšehhi Vabariik, kuid mis on praegu Põhja- ja Baltimaade koostööfoorumi, Põhja- ja Baltimaade koostöörühma (NB8) roteeruv eesistujariik, kes kõik on väga mures Venemaa ohu pärast.
Rumeenias taunis samuti ajutise presidendi Ilie Bolojani kaitse- ja julgeolekunõunik Cristian Diaconescu pühapäeval, et tema 19 miljoni elanikuga riiki pole „pingutustele vaatamata” kutsutud Pariisi. Ukrainaga enam kui 600 kilomeetrit ühist piiri jagades on Rumeenial siiski strateegiline positsioon Kiievi toetamisel ja Euroopa kaitsmisel. Alates 2022. aastast on see riigi keskosas Cincu linnas võimaldanud ka enam kui 1000 Prantsuse sõduri lähetust.
„Aruteluteemasid ei seostata NATO idatiiva, näiteks Musta mere piirkonna julgeoleku ja stabiilsusega, ja mis on väga oluline, otsust ei tehta,” kinnitas Diaconescu Elysée kohtumise eel, öeldes, et loodab, et „tuleb järg, mis hõlmab meid”. Horvaatia ja Sloveenia, mida juhivad samuti Euroopa-meelsed valitsused, andsid esmaspäeval samuti mõista, et nad oleks eelistanud olla kaasatud nendesse aruteludesse, mille eesmärk on rääkida kogu Vana kontinendi julgeolekust.
Kui prantslaste valikut saab seletada sooviga teha otsuseid kiiremini kui EL-i kahekümne seitsme liikmesriigiga formaadis, siis seab see keerulisse poliitilisse olukorda nende riikide juhid, kes seisavad silmitsi Venemaa-meelsete jõudude jõulise edenemisega oma sisepoliitilisel areenil. Rumeenias jätkab maikuu presidendivalimiste venemeelne kandidaat Calin Georgescu Euroopa-meelse valitsuse ründamist selle väidetava diplomaatilise nõrkuse pärast.
Need poliitilised jõud, mis on loodud Ungari peaministri Viktor Orbani eeskujul, jagavad sama vastuseisu Euroopa ühise kaitse ideele. Ungari välisminister Peter Szijjarto taunis esmaspäeval Pariisi kohtumist, nimetades seda „pettunud inimeste” ja riikide tippkohtumiseks, kes „ei taha rahu”. „Erinevalt neist toetame me Donald Trumpi püüdlusi,” ütles Kremlile lähedaseks jäänud riigi esindaja.
