Pangad peaksid parandama oma järelevalvet, et petturid ei saaks inimeste pangakontosid tühjendada, leiab infoturbe asjatundja Petteri Järvinen.

Ta toob välja, et pettuse juhtumid on tõusuteel ja probleem süveneb kogu aeg. Andmepüügipettuste arv kasvas eelmisel 2024. aastal koguni 161 protsenti, selgub finantsvaldkonna värskest ülevaatest.

„Me ei saa lihtsalt ohvrile öelda, et sa olid hooletu. Pangad peavad parandama järelevalvet,” rõhutab Järvinen.

Värskeim pettuse juhtum tuli ilmsiks pühapäeval, kui Ida-Soome politsei rääkis Lõuna-Savos elavast eraisikust, kes sai laupäeva õhtul SMS-i „Ulosotto Oy-lt”.

Pettuse ohvril soovitati kanda oma raha libapanga veebilehele, mille tagajärjel kadus tema kontolt kohe üle 50 000 euro, vahendab Helsingin Sanomat.

Järvinen ei ole teadlik, et inkasso ettevõtet oleks varem pettuseks kasutatud. Selle asemel näeb juhtumi muster tüüpiline välja: pettur teatab, et raha on ohus ja see tuleb turvaliselt teisele kontole kanda. Äratusena kasutatakse tekstisõnumit või helistatakse kannatanule otse telefoni teel.

Järvineni sõnul pole kõne all olev 50 000 euro suurune pettus Soome rekordi lähedalegi. Pangapettuse kaudu on kannatanu kontolt üle kantud ligi 100 000 eurot, teiste pettustega kuni miljon eurot.

„Kui kontolt nii suured summad korraga üle kanda, peaksid pankade häirekellad helisema,” ütleb Järvinen.

Finantsvaldkonna andmetel üritati soomlastelt eelmisel aastal välja petta enam kui 107 miljonit eurot. Pankadel õnnestus aga peatada ja tagastada enam kui 44 miljonit eurot väljapetetud raha.

Järvineni hinnangul peaksid pangad oma klientide turvalisuse huvides välja töötama uued kaitsemeetmed.

Näiteks võivad nad edasi lükata ülekandeid uutele väliskontodele.

„See on väga kahtlane, kui inimene tahab näiteks õhtul või nädalavahetusel oma kontot tühjendada. Sellist ülekannet ei tohiks teha enne hommikut või järgmist tööpäeva,” ütleb ta.

Täiendav viivitus oleks tema sõnul lihtsalt rakendatav, et panga kliendil oleks võimalus seda enda kaitseks taotleda.

Järvineni sõnul on kelmuse ohvrid valdavalt eakad inimesed. „Petetakse ka noori ja keskealisi, kuid vanematel inimestel on sageli rohkem sääste kontol kui noortel,” lisab ta.

Ta soovitab kõigil pettuse ohtu vanemate ja vanavanematega arutada ning soovitab mitte raha üle kanda, isegi kui ametlikult kõlav üksus seda nõuab.