Eesti president Alar Karis rääkis kohtumisel Soome presidendi Alexander Stubbiga atlandiülestest suhetest, Ukraina sõjalisest toetamisest ning kaitsehoiaku tugevdamisest Põhjala-Balti ruumis ja Euroopas tervikuna.

President Karis rõhutas atlandiüleste suhte olulisust ja kasulikkust nii Euroopa Liidu kui Ameerika Ühendriikide jaoks. „Aga on selge, et Euroopa peab panustama rohkem kaitsesse ja koormajagamisse. Tähtis on, et Euroopa Liit tegutseks ühtse ja enesekindlana. Euroopa peab leidma üles oma tugevused,” ütles president Karis.

Eesti riigipea sõnul hindab ta kõrgelt tihedat kaitse- ja julgeolekukoostööd Soomega nii kahepoolselt kui ka NATO liitlastena.

President Karis rääkis Soome kolleegiga ka kaitsekuludest ning Eesti ja Soome kodanike kõrgest kaitsetahtest. „Me mõlemad investeerime palju kollektiivkaitsesse. Eesti kaitsekulutused moodustasid mullu 3,4 protsenti SKT-st, sel aastal jõuame peaaegu nelja protsendini ja peagi liigume tõenäoliselt viie protsendi poole,” rääkis president Karis. „Aga viis protsenti ei ole lihtsalt number vaid konkreetne arvutus NATO väevajaduste maksumusest.“

Riigipead arutasid ka Venemaa käimasolevat täiemahulist sõda Ukrainas. President Karise sõnul on rahuläbirääkimiste debati valguses esmatähtis jätkuvalt anda Ukrainale rohkem ja veel kiiremini igakülgset abi, eelkõige sõjalist ning hoidma sanktsioonisurvet Venemaale. „Ainult Ukrainat ühiselt ja igakülgselt toetades on võimalik jõuda õiglase ja kestva rahuni,” märkis riigipea.

Kohtumisel Soome peaministri Petteri Orpoga rõhutas president Karis, et Eestit ja Soomet ühendab peale kõige muu ka rahva kõrge kaitsetahe, mis viimaste küsitluste järgi on Eestis sama kõrge, kui Soomes.

Peaministrid arutasid ka Euroopa Liidu ees seisvaid väljakutseid eelkõige kaitsevalmiduse tõstmisel. Samuti arutati võimalusi energiaühenduste tugevdamiseks, Läänemere kriitilise taristu kaitseks ning varilaevastiku vastaseid samme. Ka nendes punktides on riigipea sõnul oluline lisaks kahepoolsetele tegevustele Euroopa Liidu ülene koostöö.