Eesti maksab Soomele energia eest liiga palju, leiab Eesti riigi energiafirma juht.

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko tutvustas möödunud nädalal toimunud energiakonverentsil kehtivat süsteemi. Asjast teatas majandusväljaanne Ärileht.

Soome ekspordib elektrit [Eestisse] hinnaga 11,3 eurot megavatt-tunni kohta, Eesti aga impordib seda hinnaga 92 eurot. Mis juhtub hinnaga kaablis? küsis Durejko retooriliselt.

Durejko süüdistas nn pudelikaela olukordi. Tema sõnul on need tekitanud Balti riikidele suure lisaarve.

Baltimaad on toetanud Soome elektri hinda viimase viie aastaga umbes poole miljardi euro võrra, ütles Durejko.

Nn pudelikaela olukordade loogikat saab seletada Soome, Rootsi ja Eesti näitel:

Soome ja Eesti tahavad elektrit osta. Rootsi müüb Soomele elektrit hinnaga kümne eurot megavatt-tunni eest.

Eesti vajab millegipärast palju energiat ja elektrikaablid ei suuda seda füüsiliselt nii palju üle kanda, kui Eesti sooviks osta. Energia hind Eestis tõuseb.

Kuhu siis lisaraha läheb? Soome – või kelle territooriumilt kallim elekter üle kantakse – ei teeni üksi pudelikaela tulusid. Need jagunevad operaatorite vahel võrdselt.

Kui pudelikaelatulu teenivad Soome ja Eesti ühendused, jagavad Soome võrguettevõte Fingrid ja Eesti võrguettevõte Elering tulud võrdselt. Tulu arveldatakse elektribörsil.

Durejko sõnul said Elering ja Fingrid eelmisel aastal kumbki pudelikaelatulu üle 80 miljoni.

Kui Eesti saab poole kasumist, siis miks Durejko kurdab? Mõnes mõttes on pudelikaelatulu lisakulu. Kui elektrikaablid suudaksid alati vajaliku koguse energiat üle kanda, siis selliseid pudelikaela olukordi ei tekiks. Antud näite puhul poleks elektri hind Eestis tõusnud, seega poleks olnud pudelikaelatulu, mida jagada.

Durejko sõnul peaks Eesti valitsus kaaluma, kuidas pudelikaela tulu kasutatakse, mitte jätma otsustamist ainult süsteemihaldurite hooleks.

EL-i seadusandluse kohaselt tuleb pudelikaelatulu kasutada eelkõige ülekandevõimsuse suurendamiseks ja säilitamiseks. Pudelikaela kaotaks uue ülekandevõimsuse rajamine.

Estlink 2 valmis 2014. aastal ehk kümme aastat tagasi. Järgmine ühendus tuleb umbes kümne aasta pärast, ütleb Durejko.

Kui maksame selle 20 aasta eest oma elektriarvetega, ei ole see mõistlik kasutamine, märgib ta.

Teiseks saab pudelikaelatulu kasutada klientide põhivõrgu maksete kompenseerimiseks. Nii juhtus Soomes 2022. aasta detsembris, kui Fingrid ei võtnud kuu aega võrgutasusid.

Durejko ütleb, et teda oli lohutanud Soome Fingridi juhtkond. Tema sõnul hindas Fingrid, et Eesti raske olukord võib kujuneda konkurentsieeliseks.

Oleme praegu kõige valusamas olukorras ja see sunnib meid liikuma uute tehnoloogiate poole, ütleb Durejko.