Briti peaminister Keir Starmer andis teada, et on valmis  saatma Briti sõdurid Ukrainasse, et jõustada rahukokkulepet.

Ajalehele Telegraph saadetud artiklis märkis peaminister, et otsus Briti sõdurite „ohtu seadmiseks” ei tulnud kergelt.

See on esimene kord, kui ta on sõnaselgelt öelnud, et kaalub Briti rahuvalvajate lähetamist Ukrainasse, ning tuli avaldusega välja enne täna esmaspäeval Pariisis toimuvat kohtumist Euroopa liidritega.

Erakorralise kogunemise kutsus kokku Prantsusmaa president Emmanuel Macron pärast seda, kui selgus, et Euroopa liidrid ei ole kutsutud USA ja Venemaa vahelistele Ukraina rahukõnelustele ning Donald Trumpi administratsiooni kõrged liikmed andsid märku, et USA julgeolekutoetust Euroopale vähendatakse.

Starmeri otsus sõna võtta avaldab survet liitlastele – eriti vastumeelsele Saksamaale –, et nad toetaksid avalikult ideed luua Ukrainas Euroopa rahuvalvejõud. Peaminister arvas ka, et Suurbritannia võiks Ukraina rahuprotsessis mängida unikaalset rolli sillana Euroopa ja USA vahel.

Venemaa ja USA välisministrid kohtuvad täna esmaspäeval Saudi Araabias, et alustada kõnelusi rahulepingu üle.

Ukrainat ei ole kutsutud läbirääkimiste laua taha ja Starmer hoiatas Kiievi kõnelustelt väljajätmise eest, võrreldes seda USA otsusega välistada Afganistani valitsus läbirääkimistest seoses kaootilise Afganistanist lahkumisega.

Peaminister kirjutas: „Ühendkuningriik on valmis täitma juhtivat rolli Ukraina julgeolekugarantiide alase töö kiirendamisel. See hõlmab täiendavat toetust Ukraina sõjaväele, kus Ühendkuningriik on juba eraldanud 3 miljardit naela aastas vähemalt 2030. aastani.”

„Kuid see tähendab ka valmisolekut ja tahet panustada Ukraina julgeolekugarantiidesse, saates vajadusel kohale oma väed. Ma ei teinud seda kergelt. Tunnen väga sügavalt vastutust, mis kaasneb Briti sõjaväelaste võimaliku vigastamisega. Kuid igasugune roll Ukraina julgeoleku tagamisel aitab tagada meie kontinendi ja selle riigi julgeolekut. Selle sõja lõpp, kui see saabub, ei saa olla pelgalt ajutine paus enne Putini uut rünnakut.”

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Ühendkuningriigi peaministrid keeldunud avalikult kaalumast Briti sõdurite riiki saatmist. Kuid viimastel nädalatel on Starmer avanud ukse, et kaaluda Macroni ettepanekuid Euroopa juhitud rahuvalvejõudude loomiseks Ukrainas.

Sellest ideest on Euroopas eraviisiliselt üha rohkem räägitud pärast seda, kui sai selgeks, et Trump ei saada kunagi seda rolli täitvaid USA sõdureid, ja arutletakse selle üle, kuidas tagada, et pärast relvarahu ei tungitaks Ukrainasse enam kunagi.

Starmeri mõtteviisiga kursis olev siseringi allikas ütles, et tema otsus enne Pariisi kohtumist avalikuks tulla oli osaliselt seotud USA avaldustega möödunud nädalavahetusel Müncheni julgeolekukonverentsil, kui USA administratsiooni esindajad andsid mõista, et Euroopa peab mängima suuremat rolli enda kaitsmisel.

Peaminister ühineb Pariisis Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Hispaania, Hollandi, Taani, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu ja NATO liidritega.

Milline Euroopa juhitud rahuvalvejõud Ukrainas täpselt välja näeb, jääb ebaselgeks. Telegraph mõistab, et üks arutusel olev ettepanek on paigutada Euroopa sõdurid rahulepinguga kehtestatud rindejoonest eemale.

Vastloodud piirile paigutataks ukrainlased ja nende taga oleks teiste Euroopa riikide sõdurid.

Kuid kas Euroopa liitlased oleksid valmis eraldama piisavalt sõdureid, et muuta selline rahuvalvejõud tõhusaks, pole selge. Mõnede hinnangute kohaselt oleks vaja 100 000 sõdurit.

Peaminister kirjutas oma Telegraphi artiklis: „Need eesseisvad otsustavad päevad määravad meie kontinendi tulevase julgeoleku. Nagu ma Pariisis ütlen, tuleb rahu läbi jõu. Kuid tõsi on ka vastupidine. Nõrkus viib sõjani.”

„Praegu on hetk, mil me kõik peame sammu astuma – ja Ühendkuningriik teeb seda, sest see on õige asi, mida teha väärtuste ja vabaduste nimel, mida me kalliks peame, ning kuna see on meie endi riikliku julgeoleku jaoks ülioluline,” märkis ta.

Starmer kavatseb arutada mis tahes Pariisi kõnelustel saavutatud kokkuleppeid hiljem Trumpiga Washingtonis. kus kaks liidrit kohtuvad enne kuu lõppu.

Probleemi muudab keeruliseks Ühendkuningriigi vaidlus selle üle, kui kiiresti ja kui palju peaksid kaitsekulutused lähiaastatel kasvama.

Telegraph mõistab, et peaminister seisab vastu sõjaväejuhtide ettepanekutele ületada kaitsekulutuste eesmärki 2,5 protsenti SKT-st. Kulutused on praegu 2,3 ​​protsenti.

Kuid Briti sõdurite arv on langenud. Eelmisel kevadel langes armee sõdurite arv esimest korda pärast Napoleoni ajastut alla 73 000 piiri.

Peaminister kutsus ka Ukrainat läbirääkimiste laua taha pärast seda, kui Trump läks eelmisel nädalal üle Kiievi pea oma 90-minutilise telefonikõnega Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

USA välisminister Marco Rubio ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov kohtuvad Saudi Araabias, et arutada võimalikku rahulepingut. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et ta „ei nõustu kunagi USA ja Venemaa vaheliste Ukrainaga seotud otsustega”.

Macron ütles, et on rääkinud Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga selle kohta, et eurooplased oleksid Ukrainas kindla ja püsiva rahu tagamise protsessi keskmes.

Endine Briti peaminister John Major süüdistas Trumpi Putini „embamises” ja hoiatas, et „tinapoti” diktaatorid muutusid julgemaks, kui Venemaal lubataks Ukraina territooriumi jõuga hõivata.

Starmer kirjutas: „Peame olema selged, et rahu ei saa tulla iga hinna eest. Ukraina peab olema nendel läbirääkimistel laua taga, sest kõik vähemad aktsepteeriksid Putini seisukohta, et Ukraina ei ole tõeline riik.”

„President Zelenski ja Ukraina rahvas on näidanud üles erakordset vastupidavust ja toonud nii suuri ohvreid oma riigi kaitsmisel. Meil ei saa olla teist sellist olukorda nagu Afganistan, kus USA pidas Talibaniga otse läbirääkimisi ja lõikas Afganistani valitsuse välja. Olen kindel, et ka president Trump soovib seda vältida,” märkis ta.

Samal ajal paljastab Telegraph, et sõjaväeülemad nõudsid, et Starmer annaks relvajõududele uute relvade riikliku arsenali, vastasel juhul riskitakse sõjaga Venemaaga.

Armee kõrgemad allikad kinnitasid, et sõjaväeülemad kasutasid reedel temaga näost näkku kohtumisi, et põhjendada oma vägede vajadust järgmises sõjas võitlemiseks ja öelda, et investeering edendaks valitsuse kasvumissiooni.