Briti armeejuhid hoiatavad, et sõdurite saatmine Ukrainasse jätab kuningriigi kaitseta

Briti armee venitatakse murdepunktini, kui tuhanded sõdurid lähevad Ukrainasse rahu valvama.

Armee kõrgeimad allikad väitsid, et saaksid sellega hakkama, kuid hoiatasid, et Ühendkuningriik jääks hätta, kui vaenlane ründab mujal, vahendab Sun.

Briti kaitseallikas on nimetanud USA rahusprinti „kingituseks Vladimir Putinile”.

Briti peaminister Keir Starmer on öelnud, et on valmis saatma „Meie poisid ja tüdrukud Ukraina julgeolekut tagama”.

Starmer kohtus üleeile teiste Euroopa liidritega, kui nad üritasid kohanduda USA välispoliitika muutumisega.

Kuid Briti kaitseministeeriumi sisering on hoiatanud, et nii paljude Briti sõdurite üleviimine Ukrainasse paneks armee raskesse olukorda.

Ühendkuningriik võib saata kaks brigaadi – kuni 10 000 sõdurit – ja ka staabi, ütlesid siseringi allikad.

Kõrgeim allikas hoiatas, et on „ennatlik” lubada sõdureid enne rahulepingu sõlmimist, eriti kuna Donald Trump on Ukraina ja selle liitlased protsessist välja jätnud.

Kui Ühendkuningriik saadab Ukrainasse 10 000 rahuvalvajat, oleks Suurbritannias vaja veel 20 000 ooterežiimis.

Neist pooled valmistuksid minema ja teine ​​pool taastuks ja treeniks oma järeltulijaid.

Kaitseallikas ütles: „See oleks nagu siis, kui meil olid ühel ajal sõjad Iraagis ja Afganistanis. Armee oli siis laiaks venitatud. Erinevus on see, et meil oli siis 100 000 sõdurit. Täna on neid vaevalt 70 000.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaaga rahulepingu tagamiseks on vaja vähemalt 200 000 sõdurit.

Lääne ametnikud pakkusid, et piisaks poole väiksemast väest, sest nende põhiülesanne oleks toimida Venemaa takistustraadina (tripwire).

Nad ütlesid: „Takistustraadi vägi peab olema piisavalt suur, et Venemaad heidutada või aeglustada. Aga kui Moskva tahaks rünnata neid vägesid, peaks nad koonduma ja me näeksime seda tulemas. Meil oleks aega vastata.”

Ühendkuningriigis on 71 300 väljaõppinud sõdurit – see on väikseim hulk viimase 200 aasta jooksul. Armee allikas ütles: „Parim, mida Suurbritannia saab pakkuda, on juhtimine ja kontroll staabi näol.”

Aga kui oled riik, mis pakub staapi, peab ka väed sisse viima.

Ühendkuningriik on juba eraldanud 5000-liikmelise brigaadi NATO ülesannete täitmiseks Eestis, kui pinged eskaleeruvad.

See nõuab lisaks veel 10 000 roteerimiseks, mis tähendab, et kokku on vaja 15 000.

Teine allikas ütles: „Kui meil on Eestis 5000 ja Ukrainas 10 000, oleks meil vaja 45 000 sõdurit.”

„Briti väliarmees on vaid 48 000 sõdurit. Siis on 95 protsenti väliarmeest kadunud. See ei jäta palju ruumi,” lisas ta.

See tuleb ajal, kui Ühendkuningriigi kõrge kaitseallikas hoiatas liitlasi, et Ukraina konflikti külmutamine on „surve Venemaalt maha võtnud”.

Isegi Moskva on Riyadhis peetud viimase hetke kõnelusi kujutanud Putinit toetava riigipöördena.

Välisminister Sergei Lavrov ütles: „Presidendid nõustusid jätma seljataha selle täiesti naeruväärse perioodi USA-Vene suhetes, mil nad sisuliselt ei rääkinud.”

Lavrov pilkas ka USA liitlasi, kes tundsid end protsessist kõrvalejäetuna.

Ta ütles: „Ma ei tea, kas neil on läbirääkimiste laua taga midagi teha.”

Endine Ühendkuningriigi vägede juht ütles: „Parim, mida saaksime teha, on suunata kõik oma jõupingutused selleks, et aidata Ukrainal Venemaale survet hoida.”

Ta ütles, et Moskva majandus on raskustes ja võib aasta jooksul kokku kukkuda. Intressimäärad on 20 protsenti ja Kreml kulutab peaaegu poole oma eelarvest julgeolekule ja kaitsele.

Ta lisas: „Ainus viis Putinilt järeleandmiste saamiseks on see, kui ta on surve all.”

Trump jahmatas eelmisel nädalal liitlasi, paljastades, et pidas kõnelusi Putiniga.

Presidendi nõunikud ütlesid, et Ukraina ei ühine kunagi NATO-ga, pilkasid Kiievi eesmärki vallutatud territooriumid tagasi võtta ja välistasid USA vägede saatmise rindejoonele.

President Zelenski ütles eile Araabia Ühendemiraatides visiidil olles, et Kiiev „ei osale” Riyadhi kõnelustel ega tea sellest midagi.

Ta lisas: „Me ei saa ilma meie osaluseta tunnustada ühtegi meie kohta sõlmitud lepingut.”

USA välisminister ütles, et soovib luua rahukõneluste raamistiku, lubades: „Kui tegemist on tõeliste läbirääkimistega, tuleb Ukraina kaasata. Ja eurooplased, kuna neil on Venemaale sanktsioonid.”

Kommentaarid