Asjatundja: Soomes on õhus sügava kriisi ehk lama märgid

eestinen

Soome töö- ja majandusministeerium on vaadanud jaanuari tööhõive numbreid tõelise murega. Eriti kohutav on võrdlus paari eelneva aasta vastava ajaga.

Töötus on kahe aastaga suurenenud 60 000–70 000 inimese võrra. See on väga murettekitav näitaja, ütleb asekantsler Elina Pylkkänen.

Ehitusvaldkonnast alguse saanud mõõn on nüüd kõikjale jõudnud. Ühesõnaga kedagi ega ühtki tööstusharu säästmata, vahendab Yle.

Töötuse kasv pole säästnud ühtegi piirkonda, majandusharu, erialarühma ega haridustaset.

Numbrid on statistika valguses suured.

Töötuid tööotsijaid oli jaanuari lõpus kokku 325 800 ehk 34 600 võrra rohkem kui aasta varem ja 4100 võrra rohkem kui eelmisel kuul.

Suurenes ka pikaajaline töötus ehk enam kui aasta töötuna olnute arv. Pikaajalisi töötuid oli jaanuaris 112 300, mida on 20 600 võrra rohkem kui aasta varem. Teave ilmus töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaates.

Soome statistikaameti näitajad erinevad veidi töö- ja majandusministeeriumi näitajatest mõõtmismeetodite erinevuse tõttu, kuid trend on sama.

Tööhõive määr langes ja töötuse määr tõusis.

Tööhõive määra trend oli 71,8 protsenti, mis on 1,1 protsendipunkti madalam kui eelmise aasta jaanuaris. Töötuse määra trend oli 8,9 protsenti ehk 1,1 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.

Numbrid räägivad Pylkkänenile midagi muud. Tema hinnangul on Soomes olnud juba pikk periood, alates 2022. aasta lõpust, mil tootmine pole kasvanud ja on tegelikult juba mitmeid kuid nõrgenenud.

Vähemalt oleme teel pikaleveninud majanduslanguse poole ja loodetavasti me majanduskriisi ei triivi, märkis ta.

Majanduslanguse ajal väheneb majandustoodang, väheneb tööhõive ja suureneb töötus. Tehniliselt on majanduslangus siis, kui sisemajanduse kogutoodang väheneb kahes järjestikuses kvartalis.

Majanduskriis ehk lama on seevastu pikaajaline ja sügavam majanduslangus, mille puhul SKT väheneb mitme protsendi võrra.

Soome SKT langes üle-eelmisel 2023. aastal 1,2 protsenti ja eelmisel aastal oli see (esialgsetel andmetel) veel 0,3 protsendi võrra miinuses. Pylkkäneni sõnul on miinusmärk nii väike, et riigi majandus tervikuna ei ole veel kriisis.

Majanduskriisi definitsioon sisaldab muuhulgas seda, et on palju kasutamata tootmispotentsiaali. Seega on tööjõudu ja masinaid ja seadmeid, mida ei kasutata ja mis ei tööta.

„Ma arvan, et saame rääkida majanduskriisist mõnes sektoris, näiteks ehitussektoris ja töötute jaoks konkreetsest ja stressirohkest igapäevakogemusest,” ütleb ta.

Teisest küljest on majanduses juba näha muutusi paremuse poole. Näiteks IMF avaldas jaanuaris iga-aastase hinnangu Soome majanduse olukorrale ja väljavaadetele. Prognoosi järgi pöördub Soome majandus tänavu 1,5-protsendilise kasvu suunas.

Pylkkänen näeb samuti kasvumärke, sest kodumajapidamiste ostujõud on paranenud, hinnatõusu tempo aeglustunud ja intressimäärad jätkanud langemist, mis teeb ettevõtetel investeerimisplaanide elluviimise lihtsamaks.

Kuid sünged tööpuuduse numbrid paranevad aeglaselt.

Tööhõive järgib tootmise kasvu poole aasta võrra tagapool. Seega hakkab majandus esmalt kasvama ja see tähendab, et vabu töökohti tuleb vähehaaval juurde, sõnab ta.

See pole praegu veel nii. Jaanuaris kuulutati välja vähem uusi vabu töökohti kui aasta tagasi jaanuaris. Pylkkäneni sõnul sõltub palju sellest, kuidas rahvusvaheline majandus areneb.

Me elame selle majanduslanguse üle, nagu alati varem. Ebakindlus on aga endiselt seotud tööhõive ja rahvusvahelise olukorraga. Kui töötute arv jätkuvalt kasvab, siis palgafond ehk majanduskasvu kütus väheneb tema sõnul.

Teised asjatundjad näevad olukorda veidi positiivsemalt.

Danske Banki peaökonomist Pasi Kuoppamäki märgib sotsiaalmeedias, et statistilised näidud viitavad tööturu järkjärgulisele paranemisele.

Kaubanduskoja peaökonomist Jukka Appelqvist nendib, et olukord on endiselt habras, kuid tundub, et halvim on seljataga ja hõive taastumine on algamas.

Samal seisukohal on ka PTT vanemökonomist Henna Busk, kes aga peab murettekitavaks pikaajaliste töötute arvu kasvu.

Pikaajaliste töötute arv üle 110 000, läheneb juba koroonaajastu mustematele näitajatele. Püsiv pööre paremuse poole tööturul eeldab majanduskasvu. See omakorda eeldab ebakindluse hajumist ettevõtetes ja majapidamistes, mis ei ole praeguses ebastabiilses maailmaolukorras garanteeritud, kirjutab ta oma ülevaates.

Kommentaarid