Venemaal on viimastel aastatel üha kiirenevas tempos esitatud väiteid Soome kohta, sageli valesid. Vene propaganda näib ehitavat Soome kohta teatud sorti „suurt lugu”, mis põhineb põhiväidetel, mida ta on pikka aega kasutanud ja mida pidevalt uute väidetega tugevdatakse.
Sama on märkinud Tampere ülikooli doktorant Pekka Kallioniemi, kes tunneb infomõjutamist, vahendab Ilta-Sanomat.
„Venemaal on samad põhiväited, mis korduvad aastast aastasse,” ütleb Kallioniemi.
Näidetena toob ta muu hulgas väited, et NATO on kõige kurja algus ja juur. NATO olevat asunud agressiivselt Euroopat vallutama, kuigi „lubas” mitte ida suunas laieneda.
Need peamised narratiivid muutuvad väga harva ja need väiksemad lood on siis nende ümber ehitatud. See on olnud väga selge Ukrainas ja loomulikult nüüd ka Euroopas, nendib Kallioniemi.
Venemaa propaganda on puudutanud ka päevakajalisi teemasid, nagu näiteks jõulude kaablikatkestus Soome lahes. Estlink 2 elektrikaabli purunemisele on propagandaartiklites viidatud teadlikult ebamääraselt, et varjata tankeri Eagle S arvatavat rolli kaablilõhkujana. Samas on loodud kuvand, mille kohaselt oli kaabli purunemine osa NATO riikide pikalt kavandatud Venemaa-vastasest provokatsioonist.
Teisest küljest esitletakse Venemaad propagandamaterjalides kui süütut ohvrit, kelle ainus võimalus on reageerida otsustavalt tõhusa kättemaksuga ja suurendada sõjalist kohalolekut Läänemerel.
Venemaa propaganda neli keskset müüti võttis Eestis asuva Narva muuseumi direktor Maria Smorževskih-Smirnova oma kommentaaris kokku, kui Ilta-Sanomat teda hiljuti intervjueeris.
Venemaa pole kunagi sõda alustanud. Venemaa on võidelnud ja jätkab võitlust fašismi vastu. Venemaa pole kunagi sõjakuritegusid toime pannud. Venemaa on alati rahu poolel, loetles Smorževskih-Smirnova.
Ilta-Sanomat pani kokku 10 Vene propaganda peamist väidet, mida on kasutatud nii Soome kui teiste riikide kohta.
1.Venemaa pole kunagi sõda alustanud
Venemaa president Vladimir Putin ja välisminister Sergei Lavrov on korduvalt valeväidetes väitnud, et Vene sõdurid pole kunagi olnud sõjas agressor. Venemaal peetakse neid väiteid kehtivaks ka Nõukogude Liidu kohta.
Väidet on kasutatud ka Soome puhul Talvesõja ajaloo moonutamiseks.
2.Venemaa on võidelnud ja võitleb siiani fašismi vastu
Venemaa rõhutab oma propagandas võitu natside üle Teises maailmasõjas. Sama natsismiga on ta õigustanud ka oma sõjategevust Ukrainas.
Viimastel aastatel on Venemaal üha enam tõstatatud Soome II maailmasõja liit Natsi-Saksamaaga. Nüüd väidetakse, et Soome on „natsi” Ukraina liitlasena naasnud sarnase poliitika juurde.
Samal ajal unustab Venemaa, et ka ukrainlased võitlesid Teises maailmasõjas Nõukogude vägedes Natsi-Saksamaa vastu. Venemaa propaganda ei tõsta esile ka lääneliitlaste panust Natsi-Saksamaa kukutamisel.
3.Venemaa pole kunagi toime pannud sõjakuritegusid
Venemaa ise pole kunagi pidanud oma vägede jõhkraid tegusid Teise maailmasõja ajal läbi elama nagu Saksamaa, mille natsirežiimi juhid Nürnbergi protsessil süüdi mõisteti. Samuti pole ta neid kunagi tunnistanud ega ka hiljutisi sõjakuritegusid, milles Venemaad Putini režiimi ajal süüdistatakse.
Selle asemel on Venemaal juba korraldatud mitmeid näidisprotsesse, näiteks Soome vastu seoses Leningradi blokaadi ja Ida-Karjala koonduslaagritega.
Venemaa Karjala Vabariigi ülemkohus märkis augustis oma otsuses, et Soome on süüdi sõjakuritegudes ja Nõukogude liitlaste genotsiidis Karjalas Jätkusõja ajal. Samasuguste genotsiidisüüdistustega on Venemaa oma sõda õigustanud ka Ukrainas.
4.Venemaal on alati soovinud rahu
Eelmisel nädalal „otseliini” saates kodanike küsimustele vastates kordas Putin, et Venemaa on pakkunud Ukrainale läbirääkimisi ja pakkunud talle vaherahu võimalust. Putini sõnul on aga Ukraina ja tema liitlased läbirääkimistest keeldunud.
Putini sõnul on Venemaa alati püüdnud lõpetada „NATO provotseeritud” sõda Ukrainas, kus ta on pidanud end kaitsma jõu ees.
5.NATO valmistub Soome abiga ründama Venemaad
Venemaal esitletakse Soome valmisolekut avalikkuses kui agressiivset sõjaks valmistumist. Soomet kirjeldatakse kui NATO liikmelisuse tõttu iseseisvuse kaotanut ja kes täidab nüüd Ameerika Ühendriikide käske.
Väidetavalt on Soome rajatud USA sõjaväebaasid. Samuti on Venemaal väidetud, et riiki korraldati droonirünnakuid Soome territooriumilt.
6.Soome eesmärk on Venemaa lagunemine ja Suur-Soome loomine
Vene-meelse suhtumise poolest tuntud dotsent Johan Bäckman pidas hiljuti Viiburis kohalikele mõjutajatele loengu. Selles väitis ta, et Soome otsustajad ja meedia nõuavad Venemaa lõhkumist ja selle maa-alade liitmist Soome ihaldatud Suur-Soomega.
7.Soome ise on rikkunud suhted Venemaaga
On väidetud, et Soome astumine NATO-sse toimus kodanike tahte vastaselt. Venelastele räägitakse, et Venemaa pole Soomele midagi halba teinud.
On jäetud ütlemata, et Soome astumine NATO-sse oli tingitud Venemaa agressioonisõjast Ukrainas ja Venemaa enda katsest piirata Soome enesemääramisõigust 2021. aasta detsembris.
Venemaa nõudis toona NATO-lt siduvaid garantiisid, et tal ei lasta enam üldse ida suunas laieneda.
8.Venemaa on endiselt valmis sõpruseks Soomega – kui Soome ainult kahetseb oma tegusid ja kui Soomes naasevad võimule „terve mõistusega mõtlevad jõud”
Korduvalt pakutakse Venemaa propagandas Soomele „porgandit” kiituse kaudu. Värskeim näide on Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova avaldus, milles ta kiitis ajakirjanik Mauno Saari juhitud venemeelset ühendust Naapuriseura.
Zahharova ütles, et Naapuriseura näitab, et Soomes on veel inimesi, kes soovivad Venemaaga koostööd arendada.
9.Soome on vajunud sügavasse vaesusesse ilma vene turistide ja Venemaa kaubanduseta
Soome majandusraskused on Venemaa meedias raamistatud Soome enda „absurdse” Venemaa-vastase sanktsioonipoliitika tulemusena.
Uudistes on kirjeldatud soomlaste kasvavat viletsust pärast seda, kui Vene turistid riigist lahkusid ja sanktsioonide tõttu kaubavahetus Venemaaga külmus. Muu hulgas on väidetud, et soomlased kaotavad Venemaaga ühenduse katkemise tõttu oma raha, haiglad ja pensionid.
10.Soome on Venemaast lahku löönud tänamatu riik, kes võttis alusetult endaga Vene tsaari kingitud maa
Vene propaganda põhilugu sisaldab väidet, et Soomet polekski olemas, kui Venemaa poleks talle autonoomiat andnud ja soomlasi Rootsi võimu alt päästnud.
Propagandistide arvates ei oleks Soome iseseisvudes tohtinud endaga kaasa võtta nn Vana-Soome piirkonda, mille tsaar Aleksander I liitis Soome Suurvürstiriigiga alles aastal 1812. Kõnealune piirkond laiub mõlemal pool Soome kaguosa piiri.
Venemaa peab 18. sajandi algusest talle kuulunud territooriumi oma „algsete ajalooliste maade” osaks. Augustis ütles Kremli-meelne blogija, et maad, mille Vene impeerium oli „lahkelt” Soomele kinkinud, tuleks „tänamatutelt seasoomlastelt” ära võtta.
Kallioniemi hinnangul on Venemaa „suure loo” Soome-asjas eesotsas NATO, mis on kombineeritud fašismi ja talvesõjaga seotud narratiiviga. Soome rahva asemel on aga süüdistatav riigi juhtkond, kes hoiab rahvast justkui pantvangis.
Räägitakse, et soome rahvale meeldiks väga midagi muud, soojad suhted Venemaaga. Näiteks Johan Bäckman on siin alati traditsiooniliselt eestkõneleja olnud, räägib Kallioniemi.
Tema sõnul on Soomet puudutava propaganda mahus viimase poole aastaga toimunud selge muutus. Sel ajal, kui Soome NATO-ga liitumise protsess käis, ei toimunud veel erilist propagandaga pommitamist.
Kuidagi on tunne, et nüüd on natuke suurem käik asjale antud. Masinad on tasapisi käima lükatud.
Nüüd on Kallioniemi sõnul Soome sihikul „kogu aeg sellise väiklase kiusamisega”.
Ta ütleb, et on juba mõnda aega oodanud Venemaalt pretensioone, milles Soomet süüdistataks näiteks saami vähemuse rõhumises. Arktika piirkonna strateegiline tähtsus on suur ja Venemaa poolel elavad samuti saamid.
Ukrainas on Venemaa oma sõjalist tegevust õigustanud väidetega, et riigi idaosades surutakse alla vene vähemust. Väited soomlaste juhitud koonduslaagrite piirkonnast leitud massihaudade kohta kuuluvad samasse sarja.
Venemaa propagandaväited on suunatud eelkõige oma rahvale. Kallioniemi tõstab esile uurimisi Venemaa meedia Ukraina-vastase propagandakampaania kohta, mis algas samal ajal sõjategevusega Ida-Ukrainas 2014. aastal.
Küsitluste järgi suhtus veel 2014. aasta jaanuaris ukrainlastesse positiivselt üle 60 protsendi venelastest. Aasta hiljem suhtus ukrainlastesse negatiivselt sama palju küsitlusele vastanud venelasi.
Nii et neid hoiakuid saab seal meedias väga kiiresti muuta ja see on kindlasti eesmärk, sõnab ta.
Mida Venemaa oma Soome-vastase propagandaga taotleb? Kallioniemi sõnul on argumendid ilmselt suunatud casus belli ehk praktikas sõja õigustuse ülesehitamisele. Või vähemalt hoitakse selleks võimalused lahti.
Kui kodanike hoiakuid on teise osapoole demoniseerimisega muudetud, on võimalikele operatsioonidele lihtsam kodumaal heakskiitu saada.
Praegu on Soomes või üldse Euroopas inimesed kohkunud, kui neile öeldakse, et Euroopa kohal on tõesti suure sõja oht. Ma usun sellesse väga. Tavasõjale eelneb tavaliselt infosõda, märgib Kallioniemi.
