Norra on aastakümneid olnud Suurbritannia juhtiv imporditava energia allikas.

Kuid see suhe võib muutuda pingeliseks pärast seda, kui Skandinaavia riik hoiatas, et tema suured nafta- ja gaasimaardlad on tühjenemas, vahendab Telegraph.

Tootmise kahanemise oht tähendaks Ühendkuningriigile potentsiaalset energiakriisi, mis eelmisel 2024. aastal toetus poole gaasi ja veerandi nafta osas Norrale.

Veelgi hullem, Norra toodangu langus tugevdaks Venemaa haaret ülemaailmsel gaasiturul, kujutades endast geopoliitilist õudusunenägu kogu Euroopa valitsustele.

Norra Offshore Directorate’i (NOD) värske aruande kohaselt saavutas riigi nafta- ja gaasitootmine eelmisel 2024. aastal haripunkti ning peaks nüüdsest vähenema.

Uuringu tulemused näitasid, et Norra tootis 2024. aastal umbes 230 miljonit standardkuupmeetrit naftat ja gaasi, kuigi see võib 2035. aastaks langeda 110 miljoni kuupmeetrini.

Eksperdid väidavad, et lisainvesteeringud võivad aidata langust aeglustada, kuigi pääsu pole sellest, et Norra parimad nafta- ja gaasimaardlad ammenduvad üha enam.

„Me eeldame, et 2020. aastate lõpus väheneb üldine tootmine,” öeldakse Norra avameredirektoraadi aruandes.

„Selle languse pidurdamiseks peavad uuringud toimuma infrastruktuuri lähedal ja piirialadel, lisaks peaks investeerima rohkem väljadesse, avastustesse ja infrastruktuuri. Investeerimata jätmine toob kaasa naftategevuse kiire languse,” seisab aruandes.

Kuigi see on ilmselge mure Norra majapidamiste jaoks, tekitab NOD-i viimane hoiatus ka Briti energiaministeeriumile külmavärinaid.

Eelmisel aastal sai Norrast Suurbritannia peamine gaasiallikas pärast 29 miljardi kuupmeetri tarnimist, samas kui Ühendkuningriigi enda toodang Põhjameres kahanes 26 miljardi kuupmeetrini.

Järgmise kümnendi jooksul peaks Ühendkuningriigi tootmine vähenema veel 70 protsendi võrra, mis tähendab, et sõltuvus kulukast imporditud gaasist suureneb järgmistel aastatel.

Norrat on pikka aega peetud selle gaasi peamiseks allikaks.

Ent Ühendkuningriik ja ülejäänud Euroopa seisavad nüüd silmitsi väljavaatega, et kui Norra hakkab kraane kinni keerama, on nad sunnitud minema selliste riikide nagu Venemaa käte vahele.

„Norra jaoks hämarik on Venemaa jaoks koit,” ütleb sõltumatu kaubaluureteenistuse (ICIS) energiaanalüütika juht Andreas Schroeder.

„Tõenäoliselt ei hakka Venemaa taas Euroopas domineerima nagu varem, kui selle turuosa oli peaaegu 40 protsenti. Kuid üleskutse avada torud ja väravad odavale Venemaa gaasile muutub aja jooksul valjemaks, sest gaasihinnad tõusevad koos Norra toodangu vähenemisega,” märgib ta.

„See loob aluse tihedamaks koostööks Venemaaga ja julgustab Venemaa-sõbralikke poliitikuid sellistes riikides nagu Slovakkia ja Ungari,” lisab ta.

Alates tootmise alustamisest 1971. aastal on naftat ja gaasi toodetud Norras kokku 123 maardlast. 2023. aasta lõpus oli tootmises 92 välja, sealhulgas 67 Põhjameres, 23 Norra meres ja kaks Barentsi meres.

Kokku on Norra maardlates 251 miljonit barrelit kasutatavat naftat, mis on ligikaudu 10 korda rohkem kui teadaolevalt Ühendkuningriigi vetesse jäänud.

See on 2050. aastaks vähenenud, kuigi eksperdid ennustavad, et naftat võib siiski olla rohkem kui 100 miljoni barreli väärtuses.

Seda aga vaid juhul, kui Norra otsustab investeeringuid järsult suurendada, väidavad analüütikud. Kui seda ei tehta, langeb tase nulli lähedale.

See valik ei ole nüüd ainult naftafirmade, vaid ka valijate ja poliitikute teha.

Norra Roheline Partei, kes on lubanud „lõpetada fossiilkütuste kasutamise nii kiiresti kui võimalik”, võitis 2021. aasta valimistel vaid kolm Norra 169 parlamendikohast.

Kuid roheliste näiline ebaõnnestumine ei olnud tingitud sellest, et valijad lükkasid nende ideed tagasi.

Selle asemel asusid võitnud koalitsiooniparteid, kuhu kuulusid sotsiaaldemokraatlik Tööpartei (48 kohta) ja agraar-Keskerakond (28 kohta) mõlemad fossiilkütuste vastasesse ahelasse ja pühendusid „juhitud üleminekule” fossiilkütustelt eemale.

Neid toetab, ehkki mitteametlikult Sotsialistlik Vasakpartei (13 kohta), kes soovib naftauuringute viivitamatut peatamist.

See tähendab, et Norrat juhivad nüüd poliitilised parteid, kes on pühendunud nafta- ja gaasitootmise peatamisele, ehkki ollakse eriarvamusel, kui kaua selle saavutamiseks aega kulub.

Järgmised valimised toimuvad käesoleva aasta septembris – ja Briti poliitikud jälgivad neid tähelepanelikult.

Professor Gunnar Eskeland Norra Majanduskoolist peab puurimise täielikku keelamist ebatõenäoliseks.

„Ma kahtlen, et see juhtub. Raha võidab!” ütleb ta, viidates Norra mainekale riiklikule investeerimisfondile, mis võtab osa kõigist Norra nafta- ja gaasivaralt makstavatest maksudest.

Eelmise, 2024. aasta novembri seisuga oli sellel üle 1,74 triljoni dollari vara ja keskmiselt 1,5 protsenti kõigist maailma börsil noteeritud ettevõtetest. See teeb sellest hallatavate varade kogumahu poolest maailma suurima üksiku riigi investeerimisfondi. See tähendab üle 325 000 dollari [säästu] Norra kodaniku kohta. Suur osa sellest rahast on tulnud otse Briti tarbijatelt.

Oktoobrile eelnenud 12 kuu jooksul importis Ühendkuningriik Norrast 10,2 miljardi naela väärtuses naftat ja 10,5 miljardi naela väärtuses gaasi.

See võrdub 740 naelaga iga Ühendkuningriigi leibkonna kohta, kuigi isegi see on vaid murdosa sellest, mida 2022. aastal maksti.

Tol ajal, kui Venemaa sissetung Ukrainasse viis hinnad kõigi aegade kõrgeimale tasemele, kulutas Ühendkuningriik Norra naftale ja gaasile rohkem kui 40 miljardit naela.

Suur osa sellest rahast läks otse Norra hoiupanka – selle suveräänsesse investeerimisfondi –, kus see jätkab norralaste toetamist kaua pärast seda, kui nende nafta ja gaas on lõppenud või suletud.

Miks Suurbritannia, kes samuti kunagi nautis Põhjamerest pärit tohutut nafta- ja gaasirikkust, ei teinud sama, mida norralased?

Või nagu üks kurikuulus Aberdeeni seinale kritseldatud grafititükk kunagi ütles: „Kallis jumal, anna meile veel üks naftabuum. Järgmine kord me ei pane seda hakkama.”

Warwick Business Schooli globaalse energia professor Michael Bradshaw ütleb, et Suurbritannia on andnud suurema osa nafta- ja gaasiuuringutest välismaistele ettevõtetele, mille tulemusel kasum suunati avamerele.

„Erinevalt Ühendkuningriigist saab Norra kasu sellest, et riik omab oma nafta- ja gaasitööstuses kõrget omandust ning nüüd on tal väga suur riiklik investeerimisfond,” ütleb ta. „Me lihtsalt kulutasime raha ära. Seega maksame nüüd Norra riigile nende gaasi eest kuhjaga ja nad tagavad vastutasuks Ühendkuningriigi varustuskindluse.”

Viikingid oleksid olnud uhked.