Kolm aastat tagasi ootas Tamperes Tesomas üürileandjat ees šokeeriv vaatepilt. Tema üürnik mõisteti enne seda vangi. Enne vanglasse minekut oli mees jätnud korteri šokeerivasse olukorda.
Juba välisukselt oli märgata, millise kohutava kahju 35-aastane mees 33-ruutmeetrisele ühetoalisele korterile vähem kui aastaga tekitas: esiku põrand oli postisaadetiste, kilekottide ja prügiga üle ujutatud. Määrdunud taburetil oli hallitanud mitmeviljaleib, vahendab Iltalehti.
Vaibad olid mööda elamist laiali ja nende kõrval lebas kümneid narkosüstlaid.
Täielikult möbleeritult üüritud korteri mööbel oli lõhutud või muul viisil hävinud. Ükski mööblitükk ei olnud päästetav.
Kõige iiveldama ajavam üllatus ootas aga köögis.
Mees oli magamistoa seinad peaaegu täielikult spreiga üle värvinud. Värvipurgid olid jäänud kummuti peale. Ka toit oli sinnasamasse kummutisse hallitama jäänud.
Vannituba oli samuti karmis seisukorras. Plastist vaip oli mustusest tumenenud, WC-pott ja pesumasin olid samamoodi määritud kui uks.
Põrand oli täis määrdunud sokke, tualettpaberit ja prügi. Siin-seal veretilgad, samuti muud ebamäärased pritsmed.
Köögist oli nagu tuulispask üle käinud.
Mööbel ja tehnika olid katki. Seinad olid samasuguse spreivärviga värvitud nagu ülejäänud korter. Riiulid olid täis prügi, määrdunud nõusid ja kiiresti riknevat toitu. Toidujääkides kubisesid putukad.
Üürnik polnud isegi külmkappi tühjendanud. Armetusse seisukorda jäänud külmkappi ei saanud enam puhastada, vaid see tuli hävitada.
Rõdul asuv laud mitte ainult ei olnud määrdunud, vaid oli kaetud suitsukonide ja tuhaga.
Üldiselt oli korter nii kehvas seisukorras, et üürileandja tellis inseneribüroolt kahjude ja ümberehituskulude kalkulatsiooni.
Väikesest pinnaremondist aruande järgi ei piisanud, vaid korteri renoveerimine läks maksma vähemalt 18 000 eurot. Kõik seinakatted tuli eemaldada ja kuni betoonini lihvida. Uuendada tuli ka põrand.
Täielikku remonti vajas ka vannituba, hinnati raportis. Valgeid plaadipindu ei õnnestunud mustast värvist puhastada ja katkine plastmatt ei sobinud enam hüdroisolatsiooniks. Seda ja ühenduskohti tulnuks uuendada.
Üürnik anti kohtu alla 2022. aasta lõpus.
Mees eitas süüdistust ulatusliku kahju tekitamises. Ta tunnistas, et on süüdi tavapärases kahjus ja leidis, et tekitas kahju umbes 12 000 euro ulatuses.
Pirkanmaa kohus hindas kahju suuruseks 15 000 eurot. Seega ei olnud tegemist seaduses viidatud „väga suure rahalise kahjuga”. Seega leidis kohus, et üürnik on süüdi väikse kahju tekitamises.
Süüdistatav palus talle reaalset vanglakaristust mitte määrata.
Kohtuotsuse kohaselt on ta pärast vanglast vabanemist kohustunud jätkama narkomaania taastusravi. Tingimisi vanglakaristus toetaks rehabilitatsiooni paremini, märkis kaitsja.
Pirkanmaa kohus võttis seda arvesse ning karistas meest kolme ja poole kuu pikkuse tingimisi vangistusega.
Mehelt mõisteti välja tema tekitatud kahju 15 000 eurot, saamata jäänud üüritulu 3000 eurot ning erinevate koristus- ja asjaajamiskulude katteks 600 eurot.
Prokurör kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse.
Erinevalt Pirkanmaa kohtust pidas Turu ringkonnakohus tegu raskekujuliseks.
Ringkonnakohus leidis, et üürnik on tekitanud rahalist kahju vähemalt 18 000 eurot, mis on juba suur kahju. Ka tekitatud kahju olemus ja ulatus olid teo raskusastme hindamisel olulised.
Kohtu hinnangul näitas mehe tegevus ilmset hoolimatust võõra vara suhtes.
Turu ringkonnakohus karistas meest raske kahju tekitamise eest 60 päeva pikkuse vangistusega. Reaalse vanglakaristuse asemel peab mees tegema 60 tundi üldkasulikku tööd.
