Ida-Euroopa riigid, kes seisavad silmitsi arvukate majanduslike ohtudega, mida õhutab sõda nende ukselävel, võivad pärast rahu saavutamist Ukrainas seista silmitsi uue survega – pingelise tööturu tõttu, mis õhutab inflatsiooni seoses Ukraina töötajate väljarändega.
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on koduks suurele osale enam kui 4,3 miljonist ukrainlasest, kes põgenesid Venemaa sissetungi tõttu EL-i ja on ajalooliselt madala tööpuuduse tingimustes täitnud töökohad, vahendab Reuters.
Nende võimalik naasmine Ukrainasse pärast rahulepingu sõlmimist oleks tõrvatilk selles, mis muidu on piirkonna jaoks hea uudis.
„Demograafia on risk ja Ukraina sõja lõpetamine muudab asja veelgi hullemaks, sest osa neist ukrainlastest läheb koju tagasi,” ütles Euroopa Rekonstruktsioonipanga Kesk- ja Kagu-Euroopa tegevdirektor Charlotte Ruhe Viinis toimunud Invisso Kesk- ja Ida-Euroopa foorumil.
USA presidendi Donald Trumpi lubadus lõpetada sõjategevus Venemaa ja Ukraina vahel, kui ta 20. jaanuaril ametisse astub, on ajendanud paljusid mõtlema sõjajärgse tuleviku üle. Siiski on ebaselge, kuidas ta kavatseb seda saavutada, ja tema nõustajad on tunnistanud, et rahulepingu sõlmimiseni on jäänud mõned kuud.
Raiffeisen Bank Internationali hinnangul oli Kesk- ja Ida-Euroopa majanduskasv eelmisel, 2024. aastal 2,2%, mis on kiirem kui euroalal prognoositud 0,8%.
Ukraina töötajad, kes said 2022. aasta märtsi Euroopa Liidu direktiivi alusel seaduslikud õigused elada ja töötada Euroopas, aitasid seda dünaamilisust, aidates piirkonna tootmis- ja ekspordipõhisel majandusel kiiresti laieneda.
2023.aasta detsembriks Ukrainast EL-i põgenenud 4,3 miljonist inimesest oli 22% Poolas ja ligikaudu 9% Tšehhis, selgus Eurostati andmetest.
„Osa paljude riikide majandusedust on seotud ukrainlastega, kes sinna viimase kahe aasta jooksul kolisid,” ütles foorumil J. Safra Sarasini Austria ja Ida-Euroopa juht Christian Petter.
„Nüüd, kui sõda loodetavasti lõppeb, on muidugi suur võimalus, et need inimesed naasevad Ukrainasse ja [jätvad tühimiku] tööturule Prahas, Bratislavas, Varssavis ja on probleem nende asendamisega.”
Piirkonnas on ka teised, suuremad vastutuuled.
Tänu piirkonna suhteliselt taskukohasele tööjõule on kasv mitmes riigis – eelkõige Ungaris – keskendunud tootmisele ja ekspordile, sealhulgas autoosade tootmisele.
Võimalikud kaubandussõjad, mida õhutavad Trumpi tollimaksude lubadused, muudavad selle mudeli keerulisemaks, kuna valitsemissektori võlg on endiselt kõrge.
Erste Groupi hinnangul võib Poola, Rumeenia ja Slovakkia võla suhe SKT-sse jätkuvalt tõusta. Poola eelarvepuudujääk SKT suhtes eelmisel aastal – mida suurendasid kaitsekulutused – oli ligikaudu 5% SKTst, mis ületas EL-i 3% eesmärgi.
Töötajate kaotus suurendaks survet.
Novembris avaldas Poola keskpank Ukraina migrantide uuringu, mis näitas, et kuigi vaid 2% pagulastest ja 1% sõjaeelsetest migrantidest soovis vähem kui aasta pärast Ukrainasse tagasi minna, siis need arvud hüppavad 59%-ni ja 34%-ni vastavalt, kui sõda peaks lõppema.
Poola tööpuudus on kõigi aegade madalaimal tasemel, mistõttu palgakasv jõudis eelmisel aastal 10% tasemele.
Tšehhi valitsus hoiatas, et ähvardav tööjõupuudus ohustab tema majandust, mis peegeldub ka teistes piirkonna riikides.
Kasvavad palgad ja inflatsioon muudavad keskpankade jaoks intressimäärade langetamise raskemaks ning püsiv inflatsioon ja USA dollari tõus on juba peatanud Ida-Euroopa praeguse intresside langetamise tsükli.
Intressimäärade kõrgemal hoidmine avaldab majandusele survet ja muudab kohalikud võlad valitsustele kallimaks.
Raiffeisen Bank Internationali uuringute juht Gunter Deuber ütles, et inflatsiooni langus ei ole enesestmõistetav ning tõenäoliselt jääb selle tempo Ungaris ja Rumeenias ühtlaseks, samas kui see tõuseb teistes riikides nagu Tšehhis.
„See tähendab, et me ei oota meie piirkonnas liiga suuri intressikärpeid,” ütles ta.
Siiski oli Deuber skeptiline, et end sisse seadnud Ukraina töötajad tõesti lahkuvad, eriti arvestades ebakindlust võimaliku rahulepinguga.
EBRD esindaja Ruhe rõhutas, et ettevõtted võiksid kasutada lahkuvaid töötajaid võimalusena investeerida tööjõudu säästvatesse insenerimeetmetesse.
Pankurid ja investorid ütlesid, et sõjajärgsed Ukraina ülesehitustööd võivad olla õnnistuseks naaberriikidele, eriti Poolale.
Kuid Trumpi naasmine Valgesse Majja – ja sellega kaasnev dollari tugevus, tollimaksuähvardused ja ebakindlus ning vähenev usk USA Föderaalreservi intressimäärade kärpimisse – on poliitikakujundajate jaoks keeruline kombinatsioon.
„Ohud on kõikjal,” ütles Serbia rahandusministeeriumi kantsler Ana Tripovic tippkohtumisel. Ta märkis, et COVID-ajastu võla suurenemisele ja Venemaa invasioonist Ukrainasse ajendatud energiakriisile lisandus nüüd tugev USA dollar, mis muudab temasuguste riikide rahvusvaheliste võlgade teenindamise kallimaks.
„Turutöö muutub üha keerulisemaks,” ütles ta. „Täna … seisame silmitsi kõigi nende ohtude ja väljakutsetega, mis juhtusid aastatepikkuse vahega.”
