Ukraina rindereporter Juri Butusov kurdab, et riigi sõjalise juhtkonna otsus rindelinnadest kramplikult kinni hoida kulutab mõttetult võitlejate elusid.

Butusov kirjutab sellest sotsiaalmeedias äsjase Kurahove linna kaotuse näitel. Sarnaselt Bahmuti, Avdijivka, Ugledari ja Soledariga enne seda üritati sellest linnast kramplikult, nö viimase meheni kinni hoida. Kokkuvõttes kaotati palju häid võitlejaid ja linn kaotati ikkagi.

Butusov kirjutab, et Kurahove linn on tegelikult kaotatud, Ukraina sõdurid kaitsevad kangelaslikult Kurahove äärelinnas asuvat tööstustsooni, soojuselektrijaama ja väga kitsast kiilu, mida mööda toimub kogu logistika vaenlase tule all mitme brigaadi jaoks.

Kaitse nendes tingimustes on Ukraina jaoks ebasoodne, vaenlasel on taktikalised eelised. Ukraina kaotab häid võitlejaid vaenlasele, kellel on vägede osas üldine eelis.

Kõik kohapealsed komandörid ütlevad – ärge saatke sõdureid surma, andke lahinguvõimekuse ajal võimalus taanduda mugavale kaitseliinile, taanduge sinna, katke küljed, vähendage meie kaotusi ja suurendage vaenlase kaotusi.

Otsus taanduda sobivamasse kohta oleks praegu täielikult õigustatud.

Kuid Ukraina väejuhatus kordab Kurahoves varasemat Soledari, Bahmuti, Avdijivka ja Vuhledari kaitsemeetmete mudelit. Kui vaenlane on juba liiga sügavale sisse kiilunud, pole jõudu teda tagasi tõugata, vaid vägedele antakse käsk vastu pidada seni, kuni on keegi, kes käsku täidab, hoolimata asjaolust, et kaotuste suhe on Ukraina jaoks ebasoodne, märgib Butusov.

Ja siis, kui sõdurid ebasoodsate liinide kaitsel hukkuvad, pole enam nende paremate liinide kaitseks piisavalt jõudu, toimub taganemine palju kaugemale, kui seda praegu teha saaks. Ja see viib sarnaste ebaõnnestumisteni Pokrovskis ja Velika Novosilkas. Miks mitu korda sama reha otsa astuda? küsib Butusov.

Palun peakorteril ja peastaabil Kurahove suhtes kaaluda ja teha vastutustundlik otsus, sest praeguse planeerimise ja korraldustega on palju rahulolematust. Et ei tekiks uusi skandaale, märgib Butusov.