USA armee kavatseb luua teise 155 mm M777 veetavate suurtükkide torude tootmisallika vastuseks Ukraina nn enneolematule nõudlusele. Ainult üks USA valitsusele kuuluv ja hallatav tehas valmistab torusid ja see rajatis ei suuda praegu täita nõudlust, kus iga kuu tuleb välja lasta rohkem kui 30 uut.
Arutelu haubitsate M777 jaoks rohkemate torude vajaduse üle sisaldub hiljuti avaldatud Pentagoni eelarvedokumendis, mis pärineb 17. detsembrist 2024 ja milles kirjeldatakse üksikasjalikult mitmeid nn ümberprogrammeerimismeetmeid, mis on seotud USA sõjalise abiga Ukrainale. M777 torul või „kahuril” on tehniliselt oma eraldi tähis M776. USA sõjavägi on seadusega kohustatud saama Kongressi nõusoleku rahaliste vahendite ümberjaotamiseks ühest eelarveosast teise, vahendab War Zone.
Täielik sissekanne M777 torude kohta on järgmine:
„Ukraina toetuseks on vaja rahalisi vahendeid 155 mm kahuritoru teise allika jaoks. Hõlmab hankeid, tehaste täiustusi, tootmisseadmeid ja tööriistu jne Ukrainale tarnitavate kaupade täiendamiseks. Suurtükiväe tulemissioonide suur hulk on tekitanud enneolematu nõudluse M776 155 mm suurtükitorude (39 kaliibriga) järele, mille prognoositav vajadus on üle 30 toru kuus. Praegune suurtükkide tootja Watervliet Arsenal (WVA) [New Yorgi osariigis], valitsuse omanduses olev valitsuse hallatav (GOGO) rajatis, ei ole suutnud nõudlust rahuldada. Lihtsustusinvesteeringud toetavad kuni 10 kahuritoru kuus, sealhulgas suured kahurikaliibrid. See on Kongressi erihuviga üksus. See on erakorraline eelarvenõue.”
Ümberplaneerimise dokument näitab, et Pentagoni eelarve raames eraldati armeele selle jõupingutuse jaoks 161 miljonit dollarit Ukraina asendusfondist.
Iga haubitsa toru eluiga sõltub paljudest teguritest, sealhulgas laskekiirusest. Torud kuluvad ning vindi ja üldise sisestruktuuri halvenemine võib kaasa tuua laskekauguse ja täpsuse vähenemise ning katastroofilise rikke võimaluse. Suhteliselt lühikese aja jooksul suure hulga mürskude tulistamine, eriti täislaengute korral, et saavutada maksimaalne ulatus, võib kulumiskiirust ainult suurendada. USA merejalaväelased rõhutasid 2017. aastal Süürias Raqqa linnas ISIS-e vastu võitlemise ajal kahe nende M777 toru läbipõlemist. USA armee mõõdikud, mis määravad kindlaks, millal M777 toru tuleb välja vahetada, ei ole avalikult saadaval.
On ebaselge, kui palju M777-sid on Ukraina saanud USA sõjaväelt ja muudelt allikatelt pärast seda, kui Venemaa alustas oma täieulatuslikku sissetungi 2022. aasta veebruaris. Detsembris avaldatud Pentagoni teabelehel öeldakse lihtsalt, et USA on andnud „rohkem kui 200 155 mm haubitsat”, mis hõlmab ka iseliikuvaid variante M109. Ukraina relvajõud on saanud veel vähemalt neli haubitsat M777 Kanadast ja veel kuus Austraaliast.
Samuti pole selge, kui palju M777-sid on täna Ukrainas tegevteenistuses. Seal on visuaalne dokumentatsioon ligi 100 M777 kahjustamise või hävitamise kohta Venemaa rünnakutes, mis ei pruugi kajastada kogusummat. Mõned kahjustatud haubitsad võidi samuti uuesti tööle panna.
Pole saladus, et haubitsad ja eriti 155 mm variandid on olnud kriitilise tähtsusega Ukraina käimasolevas sõjas Venemaaga. Viimase aasta jooksul on erilist tähelepanu pälvinud probleemid, mis on seotud haubitsate piisava laskemoonaga varustamise tagamisega. Ameerika Ühendriigid ja mitmed Euroopa riigid on teinud tööd nende mürskude tootmise järsu suurendamise nimel, et aidata täita Ukraina nõudmisi ja täiendada oma varusid. Ukraina varasemad avaldused operatiivnõuete täitmiseks vajalike 155 mm mürskude arvu kohta – kohati kuni 3000 mürsku päevas – annavad hea ülevaate tempost, millega riigi väed on tulistanud mürske haubitsatest nagu M777.
Pentagoni ümberprogrammeerimisdokument rõhutab, kuidas laskemoonavarud on vaid üks tõsine probleem, millega Ukraina suurtükiväeüksused silmitsi seisavad. See kõik räägib ka tegelikest probleemidest, millega USA sõjavägi ise võib tulevikus silmitsi seista, eriti tipptasemel, nagu sõda Hiinaga Vaiksel ookeanil. Kui USA suutlikkus toota selliseid asju nagu M777-de asendustorud ei ole Ukraina relvajõudude vajaduste rahuldamiseks piisav, on raske mõista, kuidas see suudaks vastata Ameerika vägede palju suurematele nõudmistele suure konflikti ajal.
Ukraina konfliktist ja praegustest operatsioonidest kogu Lähis-Idas saadud õppetunnid on juba avaldanud märkimisväärset mõju sellele mõtlemisele, kuidas USA sõjavägi peaks oma arsenali, eriti olulise laskemoona varusid üles ehitama, ja olema valmis seda tulevikus täiendama. Ameerika kohustused Ukraina sõjaväe ees, aga ka operatsiooninõuded Lähis-Idas on tekitanud tõsist kriitikat praeguste varude piisavuse kohta.
Siinkohal väärib märkimist ka see, et Pentagoni ümberprogrammeerimisdokument viitab sellele, et USA armee kavandatud investeeringut lisavõimsusesse M777 torude tootmiseks võidakse tulevikus kasutada ka teiste suurekaliibriliste „kahurite” valmistamiseks. Armee pole alates 2019. aastast tellinud endale ühtegi uut tootmist M777 jaoks ja on viimastel aastatel uurinud nende väljavahetamise võimalust, samuti oma 105 mm M119 järelveetavate haubitsate puhul. USA merejalaväelased on samuti järsult vähendanud oma M777-de laoseisu, lisades suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemide (HIMARS) ja uute maapealsete raketiheitjate osakaalu osana suurematest ümberkorraldustest.
Mis puudutab Ukrainat, siis praegu valitseb suur ebakindlus USA sõjalise abi tuleviku osas president Donald Trumpi ajal. Mitmete täitevkorralduste hulgas, mille Trump on esimese 24 tunni jooksul pärast ametisse asumist alla kirjutanud, on üks, mis piirab täielikult kogu Ameerika välisabi järgmiseks 90 päevaks, kuni need jõupingutused on läbi vaadatud. Praegu pole veel selge, millised võivad olla korralduse tegelikud mõjud, ja see sisaldab sätet abivoo taaskäivitamiseks igal üksikjuhul eraldi. Trump on ka häälekalt pooldanud kokkulepet konflikti lõpetamiseks ja öelnud, et kavatseb kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Putin „peaks sõlmima kokkuleppe. Ma arvan, et ta hävitab Venemaad sellega, et ei sõlmi kokkulepet,” ütles Trump pärast ametisse astumist Valges Majas ajakirjanikele. „Ma mõtlen, et ta jahvatab seda, kuid enamik inimesi arvas, et sõda on umbes nädala pärast läbi ja nüüd on kolm aastat läinud.”
Putin on avaldanud avatust Trumpiga kohtumiseks, kuid miski ei viita sellele, et Kreml oleks loobunud oma maksimalistlikest nõudmistest Ukraina suhtes.
Kõik see tuleb ka sellest, et Venemaa on saavutanud Ukraina idaosas lahinguväljal edu, kuigi hinnatakse, et see on kaasa toonud märkimisväärseid kulusid. Üha murettekitavamaks on muutunud ka hukkunute arv Ukraina poolel, mida rõhutas hiljutine skandaal seoses teadetega, et Ukraina õhuväe liikmed, sealhulgas olulised hooldustöötajad saadeti jalaväelastena sõdima eesliinile. Ukraina relvajõud alustasid hiljuti ka uut rünnakut Venemaa Kurski oblastis, mis on alates eelmise aasta augustist osaliselt okupeeritud. Suurtükivägi on jätkuvalt võtmetegur mõlemal poolel kõigil neil rinnetel.
USA armee omalt poolt astub nüüd samme haubitsate M777 torude tootmise suurendamiseks, et täita nõudeid, mis tulenevad nende enneolematust kasutamisest Ukrainas käimasolevas konfliktis. See on ka väärtuslik täiendav tööstuslik võimsus, mida saaks kasutada teiste USA sõjaliste vajaduste toetamiseks tulevikus.
