Briti peaminister Keir Starmer ja Prantsuse president Emmanuel Macron arutavad Briti ja Prantsuse sõdurite saatmist Ukrainasse rahuvalvejõududena pärast võimalikku kokkulepet sõja lõpetamiseks, vahendab Telegraph.

Prantsusmaa president toetab seda ideed ja on sellest juba rääkinud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Poola peaministri Donald Tuskiga.

Downing Streeti ja Elysee palee pressiesindajad ei vaidlustanud, et Starmer ja Macron arutasid seda võimalust eelmisel nädalal Chequersis toimunud kohtumisel.

Vestluste üksikasju hoiavad Londoni ja Pariisi ametnikud vaka all. Mitmed kõrge positsiooniga Ühendkuningriigi valitsusallikad on aga rõhutanud, et Starmer pole veel täielikult ideega päri.

Üks Briti valitsuse allikas ütles Telegraphile: „Seal on väljakutseid, mida me saaksime toetada, mida me tahame toetada, ja laiem küsimus selle kohta, millist ohtu need väed võivad kujutada ja kas see on eskaleeruv.”

Ettepanek tehti ajal, mil Euroopa liidrid püüavad välja töötada plaani, kuidas jätkata Ukraina suveräänsuse toetamist, kui presidendiks valitud Donald Trump nõuab Kiievilt rahulepingu sõlmimist Venemaaga.

Trump siseneb Valgesse Majja esmaspäeval. Ta on loobunud oma kampaanialubadusest lõpetada konflikt USA presidendina „esimesel päeval”, kuid kavatseb seda teha oma valitsusaja esimese kuue kuu jooksul.

Starmerit on juba pikka aega oodatud uue aasta alguses Ukrainasse, mida võiks pidada sümboolseks toetusavalduseks Zelenskile, kui USA toetus kõigub.

Avalikult on Ühendkuningriigi valitsuse seisukoht, et lääneliitlased peaksid Zelenskit võimalikult palju toetama, kusjuures ukrainlased otsustavad, millal ja kas rahukõnelusi pidada.

Ministrid ja ametnikud ootavad eraviisiliselt, et Trump sunnib Ukrainat ja Venemaad läbirääkimiste laua taha minema, kusjuures praegu tehakse katseid kaardistada, mis edasi saab.

Üks idee, millest nüüd üha enam räägitakse, mitte ainult avalikus arutelus, vaid Briti parlamendis suletud uste taga on see, kas Lääne sõdurid peavad tagama rahutingimusi.

Mõtlemine keerleb idee ümber, et Venemaa võiks säilitada rahulepinguga maa, mille ta on Ukrainas vallutanud – kuigi selle väljavaate osas on endiselt palju ebakindlust.

Kui see peaks juhtuma, on Euroopa liidrid mõelnud, mida saaks teha tagamaks, et ülejäänud Ukraina territoorium oleks kaitstud Venemaa tulevaste rünnakute eest.

Väljakutse seisneb selles, et Trumpi varasem kriitika sõdurite välismaale saatmise kohta ja tema poliitilised rünnakud Ukraina rahalise toetuse vastu tähendavad, et USA vägede osalemine on ebatõenäoline. Sellele järeldusele on jõudnud mitmed Ühendkuningriigi ametnikud.

Üks USA ideedest on, et Lääne sõdurid võiksid valvata 1300-kilomeetrist piiri Ukraina ja Venemaa uute piiride vahel koos demilitariseeritud „puhvertsooniga”.

Macron toetab ideed, et Euroopa liitlasi võiks kohapeale sellist rolli täitma panna. Mõned tema arutelud teiste juhtidega on tulnud avalikuks.

Prantsusmaa president ja Tusk arutasid ettepanekut detsembri keskel. Tusk laitis toona selle idee maha, öeldes, et Varssavi ei „planeeri selliseid tegevusi”.

Võimalikest plaanidest rääkisid esmaspäeval ka Macron ja Zelenski.

Ukraina president kirjutas sotsiaalmeedias: „[Leppisime] kokku, et teeme peamiste liitlastega tihedat koostööd rahu saavutamisel ja tõhusate julgeolekutagatiste väljatöötamisel.

Ühe sellise tagatisena arutasime Prantsusmaa algatust paigutada Ukrainasse sõjaväekontingendid. Käsitlesime praktilisi samme selle rakendamiseks, võimalikuks laienemiseks ja teiste riikide kaasamiseks sellesse jõupingutusse.”

Briti ametnikud on rõhutanud, et nad ei ole ettepanekut veel täielikult heaks kiitnud. Üks valitsuse allikas ütles Telegraphile: „Oleme endast veidi ees. Me ei ole veel kohal.”

Kuid arutelude toimumine näitab, mil määral on Briti valitsus otsustanud Ukrainat toetada isegi pärast Trumpi ametisse astumist.

Igasugune vägede saatmise kohustus, kui see peaks juhtuma, avaldaks kaitseministeeriumi eelarvele märkimisväärset uut survet ajal, mil riigikassa otsib kulutuste kärpeid.

Starmer avalikustab kevadel oma ajakava Ühendkuningriigi kaitsekulutuste suurendamiseks 2,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist aastas, võrreldes praeguse umbes 2,3 protsendiga, kuid jääb ebaselgeks, kas see tase saavutatakse enne 2030. aastat.

Lähetus võib kaasata tuhandeid Briti sõdureid ajal, mil sõjaväejuhid on juba hoiatanud, et Ühendkuningriigil pole võimet sõda pidada.

Samuti on oht, et Venemaa näeb seda eskalatsioonina – millest Briti valitsus on alati üritanud hoiduda. Järjestikused peaministrid on vastu seisnud Briti sõdurite saatmisele Ukrainasse alates sellest ajast, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris oma täiemahulist sissetungi riiki.

Ukraina ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), mille reegel on, et rünnak ühe liikme vastu on rünnak kõigi vastu, kuigi Ühendkuningriik soovib, et riik ühel päeval ühineks.

Kindlasti tõstataks see ka küsimusi, kas Ukraina uue territooriumi kohale kehtestatakse lennukeelutsoon ja kuidas seda jõustada.

Briti konservatiivide endine peaminister Boris Johnson on väljendanud huvi, et Lääs saadaks sõdurid Ukrainasse rahuvalvejõududena.

Ideed on avalikult toetanud ka endine konservatiivide välisminister Jeremy Hunt ja kaks endist kaitseministrit – Grant Shapps ja Gavin Williamson.

Ühendkuningriigi valitsuse pressiesindaja ütles: „Ühendkuningriik võtab Ukraina toetamisel juhtiva rolli, mistõttu annab peaminister Ukrainale sõjaliseks toetuseks 3 miljardit naela aastas nii kaua kui vaja, ja sel aastal kulutab Ühendkuningriik rohkem kui kunagi varem Ukraina sõjalise rahastamise osas.

Meie keskendume jätkuvalt Ukraina kaitse tugevdamisele ja jätkame rahvusvaheliste partnerite survestamist Ukrainale rahalise toetuse suurendamiseks, et tagada Putini kaotus.

Peaminister on võtnud ka selge kohustuse president Zelenskiga regulaarselt rääkida ja kohtunud kuus korda, sealhulgas võõrustanud teda kahel korral Londonis.”