Eelmisel, 2024. aastal vähenes välismaalt Soome elama asunute arv aasta varasemaga võrreldes enam kui 10 000 võrra. Kokku rändas 2024. aastal Soome sisse 63 049 inimest. See arv oli statistika ajaloo suuruselt teine. 2023. aastal oli sisserändajaid 73 236.

Andmed on Soome Statistikaameti esialgsest rahvastikustatistikast.

Ukrainlased olid ka 2024. aastal suurim migrantide rühm.

„Eelmisel aastal rändas Soome kokku 13 551 ukrainlast, mis oli 6366 võrra vähem kui 2023. aastal. Tõenäoliselt olid paljud statistikas esinenud ukrainlased varem tähtajalise elamisloa saanud inimesed, kes nüüd taotlesid Soome elamist,” ütles Soome Statistikaameti peaaktuaar Joni Rantakari.

Soomes ajutise kaitse alusel elamisloa saanud ukrainlased saavad Soomes elamist taotleda alates 2023. aasta veebruarist.

Koos ukrainlastega olid eelmisel aastal suurimad migrantide rühmad Lõuna-Aasiast ja Filipiinidelt.

„Eelneva aastaga võrreldes kasvas enim sisseränne Nepalist ja Pakistanist. Ränne naaberriikidest Venemaalt ja Eestist on hoopis vähenenud,” ütles Rantakari.

Summaarne sündimus on taas statistika ajaloo madalaim

Detsembrikuu esialgse statistika järgi sündis Soomes 2024. aastal 43 711 last, mida on 328 võrra rohkem kui 2023. aastal.

Sündimus võrreldes eelneva aastaga siiski langes, sest 2024. aasta prognoositav summaarne sündimuskordaja oli 1,25. 2023. kalendriaastal oli see 1,26.

Summaarne sündimuskordaja näitab, mitu last sünnitab naine oma elu jooksul, kui sündimuskordaja jääb rahvaloenduse aasta tasemele.

„Summaarne sündimuskordaja 1,25 oli 2024. aastal statistika ajaloo madalaim. Soome sündimus on nüüdseks juba kolmandat aastat järjest langenud, kuid vähenemine näib olevat varasemaga võrreldes ühtlustunud,” ütleb peaaktaar Joonas Toivola.

Eelmisel aastal oli sündimus kõrgeim Kesk-Pohjanmaal, kus esialgne summaarne sündimuskordaja oli 1,72. Madalaim sündimuskordaja oli Kymenlaaksos, kus see arv oli 1,06.

Võrreldes 2023. aastaga kasvas sündimus enim Pirkanmaal ja Edela-Soomes ning langes enim Ahvenamaal.