Soome presidendi Alexander Stubbi uusaastakõne 01.01.2025.
Armsad soomlased
Me elame ajal, kus meie turvatunne kõigub peaaegu iga päev. Püüame muutust mõista. Me otsime turvatunnet.
Meid pommitatakse pideva infotulvaga. See pidi meid targemaks tegema, aga läks hoopis vastupidi. Meie mured kasvasid ja samal ajal distants teiste inimestega.
Lihtne on probleeme loetleda ja inimesi hirmutada, raskem lahendusi leida. Pessimism viib tegevusetuseni. Optimism tegutsemiseni. Realism lahenduseni.
Kogu segaduse keskel peame keskenduma olulisele. Tulevik mitte ainult ei lähene, vaid me ehitame seda iga päev.
Minu tänane sõnum on selge. Meil on kõik korras. Meil läheb hästi. Muudame tuleviku heaks. Üheskoos.
Külma sõja järgne ajastu on läbi. Asjad, mis pidid meid kokku tooma – kaubandus, info ja tehnoloogia – kisuvad meid nüüd lahku.
Rahvusvaheline süsteem on üleminekujärgus. Toimub võimu ümberjagamine, mille üle võideldakse ka globaalses läänes, idas ja lõunas. Kui tekib võimuvaakum, täidab selle alati keegi.
Meie aja vastuolu seisneb selles, et rahvusvaheline süsteem krigiseb liigestest just siis, kui seda kõige rohkem vaja on.
Inimkonna ühiseid väljakutseid – st kliimamuutust, looduse kadumist, tehisintellekti või konflikte – ei saa lahendada ilma ühtsete mängureegliteta.
Kogu maailma jaoks on oluline, et rahvusvaheline süsteem tugineks reeglitele, mitte jõu kasutamisele. Eriti oluline on see väikeriikidele, näiteks Soomele.
Soomes töötame rahvusvaheliste institutsioonide ja reeglite tugevdamise nimel, sest reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem on rahu ja koostöö alus.
Jääme oma väärtuste juurde. Samas oleme realistid. Maailma probleeme ei lahendata ainult koos nendega, kes on meiega kõiges nõus.
Kodanikud
Ma mõistan muret, mis täidab meie meeled, kui jälgime igapäevast uudistevoogu.
Uue aasta alguses tahan aga öelda meile kõigile: olgem rahulikud. Keskendugem halva asemel heale. Keskendugem sellele, mida saame mõjutada.
Kui maailm toob halbu näiteid, saame olla heaks eeskujuks. Oleme paljudele eeskujuriigiks.
Soome ühiskond on tugev. Meie julgeoleku alussambad – ühtsus, vastastikune usaldus ja tahe kaitsta oma kodumaad – ei kõigu.
Meie ettevalmistus- ja varustuskindlus on esmaklassiline.
Meie julgeolekuasutustel – nagu kaitsevägi, politsei ja piirivalve – on kõik tasemel, nagu oleme viimastel nädalatel näiteks Läänemerel näinud. Soome ametiasutusi võib usaldada.
Kuid julgeolek pole ainult riigi kõva tuum. Julgeolek on ka kultuur, haridus ja ühiskond. Nad kaitsevad meid hübriidmõjude ja propaganda eest. Need on vaimne varustuskindlus. Mida tasub Soomes kaitsta. Ühine, jagatud, kogetud.
Soome toetus Ukrainale on vankumatu. Ukraina võitleb oma iseseisvuse, enesemääramisõiguse ja territoriaalse terviklikkuse eest nagu Soomegi talve- ja jätkusõjas.
Vaatamata Venemaa agressioonisõjale ei ole Soomele otsest sõjaohtu.
See aga ei tähenda, et Venemaa oleks lakanud olemast meie suurim julgeolekuoht. On olnud ja kahjuks jääb.
Saame hakkama, sest raskel ajal oleme alati kokku hoidnud. Oleme koos üle elanud ajaloo rasked pöördepunktid. Isegi praegu.
Me ei ole enam üksi. Täpselt 30 aastat tagasi ühinesime Euroopa Liiduga. Täna oleme sõjaliselt liitlasriik – see tähendab NATO liige. Meil on sõpru ja liitlasi, kes jagavad meie väärtusi ja huve. Oleme oma liitlastega tugevamad.
Soomlased
Võime öelda, et Soome on peaaegu kõigi rahvusvaheliste standardite järgi mõõdetuna üks parimaid riike maailmas, kui mitte parim. Olgem selle üle uhked.
See muidugi ei tähenda, et probleeme poleks või et me ei saaks oma samme parandada. Jah saame. Alati saab. See on arengu seeme.
Mind ei huvita mitte niivõrd meie välisjulgeolek, kuivõrd meie majanduslik olukord ja riigi sisemine lõhestumine. Mure isikliku töö ja rahalise olukorra pärast painab praegu paljusid inimesi.
Pole olemas ühtset nippi, mis Soome majandust tugevdaks. Ainuüksi kärped majandust ei tasakaalusta. Avaliku sektori kulutuste suurendamine ei tee õnnelikuks. Struktuurireformid on alati keerulised.
Loodan, et meie riigi parlamendierakonnad leiavad kasvu tekitamiseks ühise noodi. Suutlikkuse, millega saaksime terve Soome tagasi jätkusuutliku kasvu teele. Olgem julged. Otsigem lahendusi ja kompromisse.
Paljudes liberaalsetes demokraatiates on viimase kümnendi jooksul polariseerumine märgatavalt kasvanud. Väikese riigina me seda endale lubada ei saa. Lõhestunud rahvas ei suuda end kaitsta.
Lõpuks oleneb kõik meist endist. Sinust ja minust. Meie kõrvade vahel olevast. Sellest, kuidas me suudame üksteisega silmitsi seista ja keeruliste olukordadega toime tulla.
Meie vastutus on jagatud. Seda ei saa sisse osta. Mitte parlamendi liikme jaoks. Mitte meedia jaoks. Mitte kellegi teise jaoks.
Meie ette tulevad asjad, millega me pole harjunud. Ebakindlus, mis mõnikord võib olla hirmutav. Siiski ei tohiks reageerida igale skandaalile. Tasakaalukus on trump.
Meie, soomlaste jaoks on välis- ja julgeolekupoliitika alati olnud eksistentsi küsimus. Seetõttu on meil olnud oskus reageerida ajaloo pöördepunktidel ühtselt. Hoidkem seda.
Kõik algab väärtustest. Meie edu aluseks on individuaalne vabadus ja kogukonnatunne. Püüame anda võrdsed võimalused igale soomlasele, sõltumata päritolust. Kui keegi ei jõua, siis aitame.
Iga inimene on väärtuslik. Sugu, seksuaalne sättumus, religioon, etniline taust ega vanus ei määra inimese väärtust. Soomlus on teistest hoolimine, sõltumata päritolust. Rassism ei ole soomlus.
Austagem üksteist. Meie ühiskonna kõige olulisem liim on usaldus. Me ei saa endale lubada selle kaotamist. Kaitskem inimõigusi ja inimlikkust.
Meie ühiskond põhineb tugevatel demokraatlikel institutsioonidel. Nad tagavad meie hääle ja õigused. Meie avatud ühiskonna aluseks on sõnavabadus, toimiv kodanikuühiskond ja õigusriik. Jäägem nende juurde.
Tänapäeval on Soome mitmekesisem kui kunagi varem. Peame ehitama Soome, kuhu igaüks tunneb, et ta kuulub. Meie ühine Soome. Kõigi Soome.
Elus on empaatia sageli heaks juhiseks. See tähendab, et me suudame end asetada teise olukorda. Hoolida. Lohutada.
Kaastunne ja sallivus ei ole ainult mõttekaaslaste jaoks. Nende olemus on austus. See, et oleme avatud erinevatele vaadetele. See, et oleme valmis arutama ja eelkõige kuulama – koos lahendusi leidma.
Kõlarite maailmas on vahel hea heli vaiksemaks keerata. Ka kaalutlemine on lubatud. Me kõik eksime mõnikord. Sellest on mõistlik õppida.
Mõnikord on tunne, et maailm kukub sinu peale. Eriti siis tasub maha rahuneda, sõbra poole pöörduda. Vaadata enda ümber, enda kõrvale. Nähkem selles oma lähedasi ja hoidkem üksteist.
Armastust, ühtekuuluvust ja hoolimist ei saa väljast tellida. Mis siis, kui veedaksime rohkem aega üksteise kui telefonidega?
Et kuulaksime üksteist. Õpiksime üksteiselt. Et investeeriksime asjadesse, mis meid ühendavad, mitte nendesse, mis meid lahutavad.
Kahe nooruki lapsevanemana tean, et surve noortele on tänapäeval tugev. Tahan saata noortele lootustandva sõnumi. Õnn ei sünni sotsiaalse staatuse ega rikkuse kaudu. Ka sotsiaalmeedia kaudu mitte.
See tekib tundest, et meie elu on tähendusrikas. Ja tähendus tekib sageli üksteise abistamisel nii headel kui ka halbadel aegadel. Me tõstame pilgu iseendalt üksteisele.
Noor, usu tulevikku. Inimkond on läbi ajaloo alati suutnud ületada ka kõige raskemad väljakutsed, areneda paremaks. Usalda. Maailmas on rohkem head kui halba. Hea poolele asumine on alati õige valik.
Head soomlased
Hoidkem neid traditsioone, millele Soome on kogu meie iseseisvuse jooksul üles ehitatud. Oleme vastupidav, intelligentne ja tsiviliseeritud rahvas.
Püsime vastu ka siis, kui teised meeleheitel on. Me ei anna alla.
Olgem uhked Soome ja oma soomluse üle. Tahame elada vabalt, võrdselt ja vastastikuse lugupidamisega.
Ja kallid soomlased, pidagem meeles, et oleme tänulikud. Me elame maailma kõige õnnelikumas riigis.
Enda ja Suzanne’i nimel soovin kõigile head ja sisukat uut aastat. Teeme selle aasta veelgi paremaks. Üheskoos.
Soovin teile kõigile Jumala õnnistust.
