Soome parlamendi esimees Jussi Halla-aho esitas väljaandes Turun Sanomat ilmunud intervjuus tähelepanu köitva seisukoha, mille kohaselt on kolmas maailmasõda juba alanud.

Ma kardan, et oleme juba kolmandas maailmasõjas, aga me ei näe seda, sest püüame nii väga seda vältida. Ja lihtsalt faktide ignoreerimine muudab suurema katastroofi tõenäolisemaks, ütles Halla-aho.

Halla-aho põhjendas oma arvamust muu hulgas sellega, et võrdles praegust hetke Teise maailmasõja algusega. Halla-aho viitas asjaolule, et Suurbritannia ja Prantsusmaa ei abistanud Poolat, kuhu Saksamaa tungis 1. septembril 1939. Kõnealuseks kuupäevaks on peetud II maailmasõja algust.

Siiski tuleb märkida, et Teisest maailmasõjast sai maailmasõda alles 7. detsembril 1941, kui Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harbor.

Halla-aho seisukoht ei pälvi suurjõupoliitika asjatundjatelt jäägitut toetust. Kolme erineva ülikooli dotsent ja sõjaajaloo uurija Lasse Laaksonen peab Halla-aho kommentaare liiga dramaatiliseks, vahendab Iltalehti.

Ma ei näe selleks põhjust. Arvan, et võrdlus sakslaste sissetungiga Poolasse ei tööta, sest see oli selge rünnak, mis tekitas ahelreaktsiooni. Kaasaegsed mõistsid arengu ja muutuste põhiolemust.

Seda mõjutab ka see, et tänapäeva sõjapidamine ei ole nii selgepiiriline kui vanasti. See toidab sellist mõtlemist, kommenteerib Laaksonen.

Halla-aho kommenteeris muuhulgas ka seda, et „kui me ei tea, kas oleme sõjas, siis tasub alati eeldada, et oleme”.

Helsingi ülikooli maailmapoliitika professor Teivo Teivainen ütleb, et selline mõtteviis võib olla ohtlik. Hirmu maailmasõja ees peab ta õigustatuks.

Järeldus, et hallis alas tuleks käituda nagu sõjas, on militariseeriv ja eskaleeruv idee, kui seda laiemalt järgima hakata. Selle asemel on hirm, et me juba sõdime, minu arvates mõistlik kaalutlus, märgib ta.

Sõja puhkemise tõenäosus suureneb, kui lähtepunktiks on see, et sõdime pimedas tsoonis. Minu arusaamise järgi pole Halla-aho seda nii otseselt öelnud nagu Pekka Toveri, märgib Teivainen.

Rahvasaadik Toveri ütles eelmisel suvel, et Soome on Venemaaga sõjas. Teivainen kritiseeris Toveri vaadet juba toona.

Sõja piirid on hägustunud, sest võimuvõitlust peetakse sageli nn hübriidsete vahenditega. Seetõttu on ka raske määratleda, mis võiks olla kolmanda maailmasõja alguspunkt.

Ma arvan, et tulevikus määratletakse kolmanda maailmasõja algushetk. Pean ebatõenäoliseks, et selline hetk on juba juhtunud, hindab Teivainen.

Laaksonen räägib pigem segaduse ajast või sõja ja rahu segunemisest kui kolmandast maailmasõjast.

Nii Laaksonen kui Teivainen on seisukohal, et võimalik kolmas maailmasõda ei algaks sama kiire eskalatsiooniga kui teine ​​maailmasõda.

Oluline on see, et seda, mida varem võideti, ei saa täna otsese sõjaga võita. Tänapäeva vahendid on pigem kaudne mõjutamine ja petmine. Hübriid- ja kübervahendid on muutnud maailma murranguliseks, rõhutab Laaksonen.

Kolmandat maailmasõda Laaksonen praegu tõenäoliseks ei pea, kuid ta leiab paralleeli ajaloost.

On selge, et rahvusvahelistes suhetes on toimunud tagasipöördumine huvisfääri poliitika juurde, olgu selleks Hiina, Venemaa või USA. See kujundab ettekujutust rahvusvahelisest õigusest, märgib ta.

On kahetsusväärne tõsiasi, et suurriikide juhtide suurte egode mõjul reeglipõhise süsteemi tähtsus väheneb, kommenteeris Laaksonen.

Näiteks Saksamaa rünnak Poola vastu oli nn Molotovi–Ribbentropi pakti tagajärg, mille salajases lisaprotokollis jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit Ida-Euroopa huvisfäärideks. Soome kuulus Nõukogude Liidu huvisfääri, mis põhjustas 1939. aasta novembris Talvesõja puhkemise.

Teivainen toob välja huvitava stsenaariumi, mis lääneriikide seisukohast tunduks sünge.

Kui juhtuks nii ebatõenäoline asi, et tuleb sõda ja millegipärast võidavad Hiina ja Venemaa telg ning putinistlik historiograafia oleks võitjate ajalugu, märgib ta.

Sellises väga ebatõenäolises olukorras võiks keegi öelda näiteks, et maailmasõda sai alguse NATO laienemisest, mis kõlaks meile väga kummaliselt, arutleb Teivainen.

Teivaineni hinnangul võib kolmanda maailmasõja alguspunkt olla Soomest väga kaugel. Võimalik kriisikeskus võib olla näiteks Taiwan, millega Hiina president Xi Jinping on ähvardanud.

Näiteks USA julgeolekupoliitika ekspert Dmitri Alperovitš kommenteeris eelmise, 2024. aasta kevadel, et sõda Hiina ja Taiwani vahel tundub tõenäoline.

Ma säilitaksin sellise stsenaariumi, et tegelik suurem sõda puhkeb veelgi ida pool, näiteks Lõuna-Hiina merel. Samuti on Hiinal olnud varasemast rohkem soove sõjalise väljakutse järele, märgib ta.

Ida-Aasias võib ootamatult puhkeda konflikt, mis võib olla tõsine kandidaat maailmasõja puhkemiseks, näeb Teivainen.

Teivainen juhib tähelepanu ka sellele, et uusajal võitlevad maailma võimu eest ka muud osalejad peale iseseisvate riikide.

Pole võimatu, et valitsusväline tegutseja hakkab kasutama märkimisväärset jõudu, sõnab ta.