Kymenlaakso hoolekandepiirkond vallandas töötaja, kes kritiseeris Facebookis hoolekandepiirkonna koduhooldustavasid.

Juhtum oli eelmise, 2024. aasta suvel. Lähihooldajana töötanud Kouvola mees Ilkka avaldas juunis oma Facebooki seinal hoolekandepiirkonda kritiseeriva sissekande, vahendab Yle.

„Kas teil on ehk mõte muuta koduhooldus veelgi kaootilisemaks, kui see praegu on? Olete kindlasti kaotanud arusaama, et selles vallas töötavad tegelikult inimesed. Nad ei ole kõige madalam pask, nii nagu te nendega praegu käitute,” kirjutas Ilkka.

Sissekanne oli väga populaarne ja seetõttu otsustas Ilkka oma postituse avalikuks teha. Seda jagati Facebookis enam kui 70 korral.

Esialgu oli tegemist emotsioonide vallandumise ja ärritumisega, kuidas töötajatesse ja klientidesse suhtutakse. Ma ei arvanud, et lõpptulemus nii radikaalne tuleb, ütleb Ilkka nüüd Yle-le.

Ta ütleb, et tema arvates on hea, et asi avalikuks tuli.

Hoolekandepiirkond nõudis Ilkkalt postituse Facebookist eemaldamist. Ta ei nõustunud. Ilkka ütleb, et apelleeris sõnavabadusele. Siis tuli kirjalik hoiatus.

Pärast arutelusid jõudis hoolekandepiirkond Lehtomäki vallandamiseni.

„Töösuhte ülesütlemise aluseks on lojaalsuskohustusega vastuolus olev tegevus, sobimatu käitumine ja sellest tulenev oluline usalduse puudumine,” seisab vallandamisteates.

Yle on dokumenti näinud.

Kymenlaakso hoolekandepiirkonna personalijuht Marjut Nieminen ütleb, et ei saa üksiku töötaja asja kommenteerida.

Üldises plaanis ütleb ta, et hoolekandevaldkonna töötajatel on õigus oma tööst avalikult rääkida, näiteks osaledes intervjuul või jagades oma seisukohti töö kohta sotsiaalmeedias.

Seevastu näiteks töökoha konfidentsiaalseid asju, salajasi asju nagu terviseinfo või privaatsust ohustav teave või asju, mis ei vasta tõele, ei tohi Niemineni sõnul Niemineni sõnul väljapoole avaldada.

Ei tohi rääkida alusetuid asju ega maha teha kolleege või ülemusi, ütleb ta.

Nieminen ütleb, et töötajal on lojaalsuskohustus.

Tööandja huvidega tuleb arvestada, et tööandja mainet ei ohustaks käitumine ega suhtlemine, märgib ta.

Samuti loodab ta, et töökohal tekiks vahetu tagasiside. Nii saab asju muuta ja arendada.

Ilkka seevastu mõtleb lojaalsusest nii, et pidev kiirustamine koduhoolduses raskendab hea hoolduse pakkumist.

Kui tahad, et töötaja oleks lojaalne, peavad töötingimused olema sellised, et töötaja saaks oma tööd hästi teha, ütleb ta.

Tööõiguse emeriitprofessor Seppo Koskinen Turu ülikoolist nendib, et igal töötajal on sõnavabadus. Ta kommenteerib asja üldisel tasandil ega võta kõnealuse juhtumi suhtes seisukohta.

Kui kohus peaks hindama näiteks sotsiaalmeedia kirjutisel põhinevat vallandamise alust, hõlmaks ekspertiis muuhulgas seda, milline on töötaja positsioon tööringkonnas, millist sõnastust on kasutatud, kas see on üldine või isiklik kriitika, kas asjas on üritatud muudmoodi tööandja tähelepanu tõmmata ja milline on avaldamisplatvorm.

Tööandja leebe kriitika on alati lubatud, ütleb ta.

Tema sõnul on teekond leebest tööandja kriitikast selleni, et sellest saab vallandamise alus, märkimisväärne. See on nagu jada, kus need asjad ei ole järjestikused.

Vahemaa nende kahe vahel on märkimisväärne. Ka see on sõnavabadus, ütleb ta.

Koskineni sõnul seob lojaalsuskohustus nii tööandjat kui ka töötajat. See on nagu kaal, mis peaks olema tasakaalus. Kui töökohal pole asjad korras, pole ka töötaja lojaalsuskohustus täielik.

Pole seadust, mis üheselt määratleks, mida töötaja tohib avalikult öelda ja mida mitte. Sellise seaduse kirjutamine oleks võimatu, sest olukordi on nii palju.

Töökohtadel peaksid kehtima sotsiaalmeedia reeglid. Need ei suuda lahendada tõlgendussituatsioone, kuid muudavad töötajal tööandja soovide mõistmise lihtsamaks, ütleb Seppo Koskinen.

Kymenlaakso hoolekandepiirkond on töötajate palvel suvel uuendanud sotsiaalmeedia juhiseid. Muuhulgas tuuakse välja, millist sisu tohib ja millist mitte jagada, kuidas sotsiaalmeedias käituda ja kuidas käituda sotsiaalmeedias ahistamise korral.