Balti riigid lülituvad Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust välja veebruari alguses. Asjast on rääkinud Eesti ja Leedu võrguettevõtted oma teadetes.

Võrgust lahtiühendamisel liituvad Balti riigid Mandri-Euroopa elektrivõrguga, kuhu kuuluvad muu hulgas valdav enamus Euroopa Liidu riike ning näiteks Türgi ja Balkani riigid. Üleminek on kavandatud 7.-9. veebruarile, märgib Leedu võrguettevõte Litgrid pressiteates.

Soome, Rootsi, Norra ja Taani idaosa moodustavad omaette elektri ülekandepiirkonna, vahendab Iltalehti.

Nõukogude Liiduga juba sõlmitud Brelli leping on kehtinud aastakümneid. Balti riigid on lepingu alusel tegutsenud elektrisüsteemis, kus Venemaa on kontrollinud elektrivõrgu toimimist ja stabiilsust. Mandri-Euroopa võrgule üleminek parandab Balti riikide enda elektrivõrkude haldamist ja seeläbi ka piirkonna energiajulgeolekut, teatas Eesti võrguettevõte Elering suvel pressiteates.

Rahvusvahelise julgeolekupoliitika eksperdi dr Timo Hellenbergi sõnul on Brelli elektrivõrgu süsteem külma sõja aegse koostöö jäänuk. Hellenbergi sõnul on Balti riigid aga püüdnud võrgust lahti murda juba 2007. aastast, seega pole tegemist iseenesest uue arenguprotsessiga.

Vastavalt 2018. aastal sõlmitud lepingule ühinevad riigid Mandri-Euroopa elektrivõrguga 2025. aasta lõpuks, ütleb Hellenberg.

Hellenbergi sõnul rõhutas 2022. aasta talvel alanud Venemaa agressioonisõda võrgust lahtiühendamise kiireloomulisust. Ekspert on skeptiline, et Venemaa juhitud võrgust lahtiühendamine ja Mandri-Euroopa võrguga ühendamine toimub nii kiire graafiku alusel.

Eesti jaoks on olukord probleemne, sest nad on teinud teatud lahendusi nii tootmise vähendamise kui ka enda energiaomavarustatuse osas, ütleb Hellenberg.

Ma arvan, et Eesti on neist kõige murettekitavamas olukorras, sõnab ta.

Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilki sõnul on kõigi kolme Balti riigi elektrivõrgud ette valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik hädaolukorras koheselt Mandri-Euroopa võrguga sünkroniseerida, seisab Eleringi suvel avaldatud pressiteates.

Olukord on mõneti kriitiline, sest tegemist ei ole ainult vana süsteemi asendamisega uuega, vaid tegemist on ka selge riski ja ohuolukorraga võimalike muude sabotaažide korral, ütleb Hellenberg.

Sabotaažiga viitab ekspert Läänemerel toimunud kaablikahjustustele.

Olukord on murettekitav. Kui sel üleminekuperioodil tuleb ette rohkem tarbimist või varustuskindlust mõjutavaid häireid, siis võivad kõik varasemad stsenaariumid väga kergesti luhtuda ja tuleb mõelda, kuidas nende riikide endi energeetiline isevarustatus selles olukorras hakkama saab, jätkab Hellenberg. .

Eksperdi sõnul on põhimõtteliselt küsimus selles, kas kevade jooksul tekib rohkem segajaid ja võimalikku sabotaaži, milleks Baltikum on valmis olnud.

Juba praegu on näha, et võimsusest ei pruugigi piisata. Hellenberg ütleb, et oodata on selgeid häireid elektriga varustatuses.

Eesti ei ole oma energia omavarustatuse poolest kuigi hästi varustatud. Kuigi plaanis on rajada taastuvenergia vorme ja isegi tuumajaamu, on see vaid plaanide tasemel.

Eestil puudub elektritootmises reaalne isevarustatus, ütleb Hellenberg.

Soome on oma lõunanaabri üks peamisi elektritarnijaid. Energiat kantakse üle Soome lahe põhjas kulgevate Estlink 1 ja Estlink 2 kaablite kaudu, millest viimane oli esimesel jõulupühal oletatava sabotaaži sihtmärgiks. Ülekandevõimsuselt on Estlink 2 Estlink 1-st ligi kaks korda suurem. Kaabli remonditööd kestavad mitmeid kuid.

Hellenbergi sõnul on surve elektrihindadele tekitanud rahulolematust ka kodanikes, eriti Eesti idapoolsetes piirkondades, kus on suur venekeelne vähemus. Hellenberg kirjeldab olukorda eriti Narvas kui plahvatusohtlikku.

Kuigi Soome meedias on Läänemere kaablilõhkujaid käsitletud peamiselt kui koduriigile suunatud sabotaaži, tuleks eksperdi sõnul sündmusi vaadelda konkreetselt kui Eesti mõjutajaid.

Estlink on kahe merekaabliga moodustatud elektri ülekandeühendus. Kui need mõlemad saavad häiritud või nende töö katkeb, siis on olukord Eesti jaoks tõesti kriitiline, ütleb Hellenberg.

Hellenbergi sõnul erineb Eesti suhtumine enda varustuskindlusse põhimõtteliselt näiteks Soomest ja teistest Põhjamaadest.

Meil on mõtteviis, et peame kriisi- ja erandolukordades ise hakkama saama – isegi kui oleme osa Euroopa Liidust, sõnab ta.

Hellenberg tahaks, et sama mõtteviis valitseks ka Baltikumis.

Teatud moel on Eesti energiapoliitikas näha sahmerdamist. Puudub pikaajaline strateegilis-poliitiline mõtlemise mudel, mis oleks kooskõlas sellega, et olukord on praegu kriitiline, ütleb Hellenberg.

Kui Mandri-Euroopa süsteemiga liitumine peaks ebaõnnestuma, võib olukord Baltikumis olla tõsine. Paraku peab ekspert üheks ohuks seda, et kõik kolm riiki ja nende kodanikud jäävad elektrita.

Kui sellele aitab kaasa selline väline tegevus, siis loomulikult on see minu meelest võimalik stsenaarium, sõnab Hellenberg.

Stsenaarium on igati võimalik, vähemalt selline, et suveräänsuse ja ühiskonna põhifunktsioonide jätkumise mõttes satuvad ohtu ühiskonna elutähtsad funktsioonid, mida on praeguseks peetud oluliseks ja strateegiliseks. Selline on olukord, ütleb Hellenberg.

„Sabotaažid on tõenäolised ja tõenäoliselt mõjutavad need ühel või teisel viisil ka sotsiaalset rahulolu,” jätkab Hellenberg.

Küsimusele, kas võib pidada väljastpoolt tulevat sabotaaži tõenäoliseks, vastab Hellenberg: „Kas väljast või de facto seestpoolt.”

Jah, kindlasti on nii, et Venemaa on see osapool, kes võidab selle olukorra eskaleerumisest ja loomulikult ka sellest, et elanikkonna osade vahel tekib veelgi rohkem vastasseise, ütleb Hellenberg.