Saami aktivist Petra Laiti avaldas oma Instagrami kontol essee, mille kohaselt ei tohiks sõna Lapimaa üheski kontekstis kasutada. Lapimaa kutsumine Lapimaaks tuleks samuti lõpetada.
Laiti kirjutab, et Lapimaa on kolonialistlik sõna, mis sisaldab rassistlikku ja halvustavat nimetust – ehk sõna „laplane”. Tema sõnul on „laplane” saamide rassistlik hüüdnimi. Lapimaa tähendab „laplaste maad” ja seetõttu tuleks lõpetada ka sõna Lapimaa kasutamine.
Ma ei saa aru, miks on vähem rassistlik kasutada sõna [Lapimaa], mis tähendab „laplaste maad”, märgib ta..
Artiklis on kirjas, et sõna Lapimaa on tugev osa narratiivist, et Lapimaa on kauge maa, metsik ala ja justkui eikellegimaa.
See on koloniaalmüüt, mida on kasutatud tänapäevani. See takistab saamide õigust oma maale ja veele, lisab ta.
Laiti ütleb, et põlgab Lapimaa massiturismi, sest peab selle turundust ükskõikseks. Turundus ei too piisavalt esile piirkonna poliitilisi konflikte ega saamide positsiooni.
Turistidele tuttavat „Lapimaad” pole isegi olemas. See on värvitud saamide peale, et varjata vägivaldset koloniseerimist, millega meie inimesed on pidanud silmitsi seisma ja mille all me siiani kannatame, märgib ta.
Laiti sõnul kasutab ta ise Perä-Pohjola (Taga-Põhjala) mõistet nende Lapimaa piirkondade kohta, mis ei ole saami piirkonnad.
Helsingi ülikooli soome-ugri ja põhjamaade osakonna õppejõud Ilona Kivinen kommenteeris lühidalt sõna Lapi, vahendab Iltalehti.
Sõna Lapi tähendab Kivineni arusaama järgi serva, mitte ei viita kolonialismile. Kivinen rõhutab, et Soomes on palju kohti, mida nimetatakse Lapiks. Näiteks Raumas ja Tamperes on Lapi nimelised elurajoonid.
Kivinen kutsub tutvuma soome keeleteadlase Sirkka Paikkala teosega Suomalainen paikanimikirja, mis ilmus 2007. aastal.
See näitab ka, et asi ei ole ainult saamidele viitavas nimes, nendib Kivinen.
Helsingi ülikooli soome-ugri ja põhjamaade osakonna professor Riho Grünthal nendib, et sõna Lapi üle on pikalt arutatud. Grünthal toob välja arusaama, et see sõna viitab äärealale. Tema arvates ei viita see otseselt kolonialismile. Arutelu on aga Grünthali arvates alati hea.
Tema arvates võiks näiteks Lapimaa turism rohkem rõhutada Lapimaa ja Saami suhet.
Põhjas on maakasutusõiguse ja põhjapõdrakasvatusega seotud küsimused olnud väga teravad. Võib juhtuda, et Petra Laiti peab seda silmas, sest selles kontekstis on laplastest halvustavalt räägitud.
Muidugi, see [laplane] on selline, mida ei tohiks niimoodi kasutada. Arvan, et ka saamid on seda mõistet väga hästi levitanud, arutleb Grünthal.
Kuidas on lood Perä-Pohjola nime kasutamisega mittesaamikeelsete piirkondade kohta?
Muidugi võib seda nii nimetada, aga raske töö on panna inimesed seda kasutama. Võite ka mõelda, mida see tegelikult tähendab. Pohjola mõiste pärineb Pohjanmaalt ja tegelik Pohjanmaa jääb lõuna poole.
View this post on Instagram
