Putin ei karda Venemaa läänevastase varjatud sõja järgmises faasis massilisi ohvreid, väitis asjatundja pärast kahtlustatavaid hübriidrünnakuid Euroopas segaduse tekitamiseks.

Chatham House’i Venemaa ekspert Keir Giles ütles väljaandele Metro, et tsiviilisikud on tõenäoliselt tulevaste rünnakute ohvrid ja et Lääs peaks ootama peagi terrorirünnakute tõusu.

Kremlit on süüdistatud rünnakute korraldamises Euroopa pinnal, mis on mõeldud kättemaksuks Lääne laiaulatusliku toetuse eest Ukrainale Venemaa täiemahulise sissetungi vastu või Kiievi toetuse õõnestamiseks.

Suurbritannia terrorismivastase võitluse politsei uuris eelmisel, 2024. aastal väidetavalt Venemaa osalust peidetud süüteseadme paigutamises Ühendkuningriiki suunduva lennuki paki sisse. Seade süttis lõpuks laos leekidesse ja inimohvritest ei teatatud.

Giles ütles, et kui Venemaa toetas külma sõja ajal terroristlikke liikumisi rünnakute korraldamiseks Euroopas, siis nüüd on nende lennufirmade pakkidega Venemaal valmisolek massilisi ohvreid põhjustada.

„Me peaksime varsti ootama Venemaa riiklike terrorirünnakute tõusu kogu Euroopas,” hoiatas ta.

Karm hoiatus tuli pärast seda, kui Poola peaminister väitis, et Venemaa on kavandanud õhuterrori akte lennufirmade vastu kogu maailmas, korraldades sabotaaži ja häireid Poola pinnal ja mujal.

Giles ütles väljaandele, et Venemaa naabrid Põhja-Euroopas on juba aastaid häirekella löönud Kremli häiriva taktika pärast.

Kuid ilma raskete tagajärgedeta selliste rünnakute ärahoidmiseks on Moskva jätkuvalt välisasjadesse sekkumisest pääsenud.

Venemaad on pikka aega süüdistatud valimistesse sekkumises Lätis, Leedus ja Eestis, kübervõimekuse kasutamises narratiivide läbisurumiseks, et õõnestada poliitilist stabiilsust ja seeläbi ka Baltikumi pühendumust oma liitlastele.

Samuti süüdistati Venemaad Suurbritannia ajaloolistesse hääletustesse ja USA valimistesse sekkumises.

Giles hoiatas, et enne kui Euroopa ärkab Venemaa ähvardava ohu peale, toimub „oluline katastroof”.

„Mitte miski ei viita sellele, et keegi kuulab endiselt Põhjamaade ja Balti riikide hoiatusi, hoolimata korduvatest tõenditest, et neil oli õigus,” ütles ta.

Olulise tähtsusega merealuste telekommunikatsioonikaablite läbilõikamine Läänemerel novembris tekitas pahameelt ja karme hoiatusi Venemaa võime kohta väidetavalt Euroopa asjadesse sekkuda.

200-kilomeetrine internetiühendus Leedu ja Rootsi Gotlandi saare vahel katkes kohaliku tarnija sõnul enne seda, kui Helsingist Saksamaale Rostocki kulgev 1200-kilomeetrine kaabel katkes.

Soome ja Saksamaa teatasid ühisavalduses, et uurivad „intsidenti (millel) on tahtliku kahju tekitamise tunnused”, enne kui Euroopa ministrid koostasid ühisavalduse, milles süüdistavad Venemaad.

Leedus novembris toimunud surmaga lõppenud lennuõnnetus kutsus esile riigi terava reaktsiooni, mis viitab tugevalt Venemaa võimalikule osalusele.

„Näeme Venemaa muutumist agressiivsemaks ja ka välispartnerid räägivad ohtudest ja sabotaažijuhtumitest või teatud terrorismiohust,” ütles riigi julgeolekuasutuse juht Darius Jauniškis.

Kahtlusi tekitas ka see, kui eelmise aasta mais süttis leekidesse Berliini keemiatehas, kuna selgus, et firma tootis Ukrainale relvi.

Lääne julgeolekuametnikud ütlesid juunis, et Diehl Metal Applicationsi põlengu autorid olid Vene sabotöörid, kes üritasid häirida kriitiliste relvade ja laskemoona tarnimist.

Venemaad on süüdistatud püüdes destabiliseerida läänt ja liitlasi alates Ukraina sõja algusest väidetavalt „massirände relvastamises” piki oma läänepiiri; Euroopat gaasiga varustavate Nord Streami torujuhtmete saboteerimises; valimiste mõjutamises Moldovas ja Gruusias; lennukite GPS-i segamises; ja isegi plahvatavate sekslelude saatmises Lääne-Euroopasse.

Poola peaminister Donald Tusk kordas eile Varssavis Ukraina presidendi Zelenskiga kohtumisel lühikommentaarides väiteid, et Venemaa soovib Euroopat häirida.

„Ma võin öelda ja ma ei lasku detailidesse, kuid võin kinnitada nende kartuste paikapidavust, on see, et Venemaa on kavandanud õhuterroriakte ja mitte ainult Poola, vaid lennufirmade vastu üle kogu maailma,” ütles Tusk ajakirjanikele.

Kreml lükkas täna neljapäeval päev pärast Tuski väite esitamist ümber Varssavi süüdistused ülemaailmsete lennufirmade vastu suunatud õhuterroriaktide kavandamises, kuna need ei ole tõesed.

„See pole midagi muud kui järjekordne täiesti põhjendamatu süüdistus Venemaa vastu,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Kaitseametnikud hoiatasid novembris, et Euroopa on selliste ohtudega toimetulemiseks „täiesti ettevalmistamata”, kuna tal puuduvad vahendid sabotaaži, süütamise, mõrvade ja infrastruktuuri vastu suunatud rünnakute tõhusaks tõrjumiseks.

Endine kõrge Euroopa ametnik ütles väljaandele Guardian, et Euroopa võib oodata rohkem „hübriid” rünnakuid mandril pärast Ameerika otsust lubada kasutada pikamaa ATACMS rakette sihtmärkide vastu sügaval Venemaal.

Ühendkuningriigi ja EL-i ministrid on tunnistanud, et Venemaa väidetavad hübriidrünnakud „eskaleerusid” enneolematult, tekitades julgeolekuriske.

Saksamaa valitsuskabinet on sellest ajast peale kokku leppinud plaanides lubada armeel kahtlasi droone alla tulistada pärast mitmeid vaatlusi sõjaväeobjektide kohal.

Siseminister Nancy Faeser ütles, et „eriti pärast Putini agressioonisõda Ukraina vastu oleme näinud, et droone kasutatakse üha sagedamini, mis seab politseile ja nende praegusele tehnoloogiale üha suurema väljakutse”.

Ministeerium teatas, et „julgeolekuteenistused on märkinud, et teated kahtlaste droonide vaatlustest Saksamaal kriitilise infrastruktuuri ja sõjaväeobjektide kohal sagenevad”.

„Spionaaži või sabotaaži peetakse enamasti võimalikuks põhjuseks,” lisati avalduses, kuna pinged Moskva ja Berliini vahel on jätkuvalt kõrged.

Kehtivate määruste kohaselt võivad sõdurid aidata politseid mehitamata õhusõiduki (UAV) suunamuutusele või maandumiseõe sundimisel, ähvardada see alla tulistada või teha hoiatuslaske.

Kuid uute ettepanekute kohaselt võib armee drooni alla tulistada, kui arvatakse, et seadet „kasutatakse inimeste elude vastu või kriitilise rajatise vastu ning relvastatud jõu kasutamine on ainus vahend selle probleemi ärahoidmiseks,” teatas ministeerium.