Helsingi ringkonnakohus jättis muutmata 2021. aasta detsembris Espoos oma isa tapnud naise karistuse. Isa oli tütre vahetult enne veretööd vägistanud.

Lääne-Uusimaa kohus tunnistas naise 2022. aasta suvel süüdimatuks toime pandud surmamises ehk ta ei mõistnud oma tegude tagajärgi, vahendab Ilta-Sanomat.

Surmamine on haruldane kuritegu. Karistusseadustiku järgi on see karistatav, kui tapmine on toime pandud erandlikel asjaoludel.

Ringkonnakohtus nõudsid ohvri lähedased praegu 33-aastasele naisele karistust tapmise eest. Helsingi ringkonnakohus lükkas aga lähedaste nõudmised tagasi.

Karistuse saanud naine kaebas samuti edasi ringkonnakohtusse. Ta nõudis, et tema üle mõistetaks kohut tapmise kui hädakaitse eest. Kohus ei andnud naisele edasiseks menetluseks luba, mis tähendab, et varasem otsus jäi jõusse.

Kohtuotsusest nähtub, et tütar oli enne tapmist ärevil ja tundnud end ohustatuna ning naise meeleseisund oli häiritud. Muuhulgas kartis ta, et ta tapetakse. Seetõttu oli ta Helsingist ära kolinud ja peatunud Soome eri paigus asuvates hotellides.

2021.aasta detsembris oli naine võtnud ühendust oma isaga, rääkinud talle oma hirmudest ja soovis asuda elama isa juurde Espoosse. Juba pärast isa juurde jõudmist kartis tütar, et on saanud mürgituse, mistõttu kutsuti korterisse kiirabi, kes naise haiglasse toimetas.

Kui naine 19. detsembril 2021 haiglast välja lasti, oli ta läinud oma isa korterisse, kus isa oli ta vägistanud. Pärast vägistamist tõusis isa tütre seljast. Tütar läks korteri esikusse ja võttis põrandalt noa, millega ta isa ähvardas ja karjus „et ta ei taha surra”.

Korteri esikus toimunud rüseluses oli naine oma isa käest hammustanud ja teda noaga pussitanud. Mees suri torkehaavadest saadud vigastustesse. Kokku oli mehel 30 lõike- ja torkehaava, millest 16 olid kaela piirkonnas ja 2 kuklas.

Tütar läks pärast tapmist maja trepikotta naabrite ustele koputama ja abi kutsuma.

Kohus leidis oma otsuses, et naine võis pärast vägistamist korterist lahkuda ja naabritelt abi küsida.

Seetõttu ei olnud tegemist hädakaitsega ega hädakaitsega liialdamisega. Kohtu hinnangul tappis naine oma isa tahtlikult, kuid ta mõisteti tapmise eest süüdimõistmise asemel süüdimatuks.

Kohtu hinnangul oli olukord korteris olnud naise jaoks „erakordselt šokeeriv ja meeleheitlik”. Kohtu hinnangul tappis ta oma isa kergendavatel asjaoludel.

Terviseamet määras naisele 2022. aasta suvel sundravi Vaasa kohtupsühhiaatriahaiglas.

Ringkonnakohtus väitsid kannatanu lähedased, et mees ei vägistanud nende tütart ning nõudsid vägistamist puudutava osa kuriteo kirjeldusest välja jätmist. Enamik lähedasi oli oma karistusnõuetest loobunud juba eeluurimise faasis.

Lähedased ütlesid kaebuses ringkonnakohtule, et nad oleks karistuse nõudmisest loobunud, kui oleks teadnud, et naine süüdistab oma isa vägistamises.

Ringkonnakohus leidis, et lähedased loobusid oma karistusnõuetest, kuna keegi neist ei ilmunud peamisele kohtuistungile oma nõudeid esitama.