Hetkel müüakse Helsingis kortermaja korterit, mis on müügis haruldases seisus.
Korteris on juba üürnik, kellel on korteris eluaegne elamisõigus. Praegune elanik tuleb seega müügiga kaasa, vahendab Helsingin Sanomat.
Moodsal ajal on paljudele võõras traditsiooniline Soome korraldus syytinki, kus vanapaar andis talu üle nooremale põlvkonnale, enamasti oma lastele. Vastutasuks sai vanapaar eluaegse elamisõiguse. See võib hõlmata näiteks eluaset, tervishoidu ja muid igapäevaseid vajadusi.
Korterikuulutuses on kirjas, et korter asub Helsingis Kulosaaris. Müüdava korteri suurus on umbes sada ruutmeetrit ja sellel on kaks rõdu. Top House’i kinnisvaramaakler Timo Nevalainen ütleb, et tegemist on väga haruldase tingimusega.
Jah, see on tekitanud hämmastust ja küsimusi. Paljud inimesed on kontrollinud, kas see on päris syytinki, ütleb Nevalainen.
Nevalaineni sõnul on syytinki igati õige. Kokkulepe on kunagi sõlmitud olukorras, kus abikaasad soovisid korteris teineteise tulevikku kindlustada, isegi kui pärandasid selle kolmandale isikule. Praegu korteris elav inimene on lesk.
Aastad on möödas ja nüüd on korter müügis välja üürituna. Üürnikul on eluaegne elamisõigus ehk õigus korterile. Korter on nn hidas-ühistus, kus korteri püsielanikest peab vähemalt üks olema 55-aastane või puudega.
Kinnisvaramaakler Nevalainen usub, et korter võib huvi pakkuda eelkõige sellele, kes juba teab, et tahab kunagi elada Kulosaaris, kortermaja viimasel korrusel ja mere lähedal.
Elamuühistuna on see täiesti super, hästi hoitud ja hea asukohaga, kiidab Nevalainen.
Alumisel korrusel on üldkasutatavad ruumid nagu klubiruum, pesuruum ja saunaosa koos basseiniga. Kolmekorruselises majas on ka lift, räägib Nevalainen.
Sotsiaalkaitse- ja heaoluekspert Laura Kujala Põllumajandus- ja Metsandustootjate Keskliidust MTK ütleb, et varem oli talude põlvkonnavahetusega seoses syytinki esitamine rohkem levinud.
Syytinki’t nimetatakse ka kinnisvarapensioniks ja selle sisu on varieerunud. Mõnikord võis tasu sisaldada lisaks õigusele eluasemele ka näiteks toitu.
Tänapäeval on isegi maapiirkondades vähem selliseid lahendusi, kuid siiski tehakse neid mingil määral.
Tänapäeval on selliseid syytinki lepinguid, kus vanapaar ja järeltulev põlv elavad ühe katuse all üsna vähe. Levinud on, et asustusõigus on näiteks teisele samas sisehoovis asuvale hoonele, märgib Kujala.
Maal võib syytinki leping olla kasulik mõlemale poolele, ütleb Kujala.
Taludes, eriti karjataludes on töö pidev ja töökoormus suur. Eriti kiired on hooajad ning tegevuse jätkajatel võib olla igapäevaelus oluline tugi, kui on võimalik talutöödes ja lastehoius vanemalt põlvkonnalt abi saada.
Tänapäeval on syytinki asemele tulnud nn peatatud elamisõigused, teatab ProAgria keskuste ühendus.
Peatatud elamisõiguse puhul on tegemist ka küsimusega, kas müüjale jääb vara valitsemise õigus pärast vara omandisuhte muutumist. Igal aastal tehakse kümneid seliseid peatamisi. Need vastavalt olukorrale kas ajutised või mõnikord ka eluaegsed.
MTK Kujala tuletab meelde, et kokkulepete sõlmimine pole alati lihtne.
Lepingute tegemisel on oluline, et kõik osapooled saaksid aru, millega nad nõustuvad ja milleks kohustuvad. Lepingute koostamisel on soovitav kasutada pädevat asjatundjat.
