Julgeolekuolukord Läänemerel on praegu väga erandlik, isegi ohtlik. Nii räägivad Rootsi ja Eesti mereväe ülemad Johan Norlén ja Ivo Värk intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat.

Muster on liiga ilmne, et need sündmused on lihtsalt juhuslikud õnnetused. On põhjust kahtlustada, et need sündmused on ühel või teisel viisil planeeritud, ütleb Eesti mereväe ülem kommodoor Ivo Värk.

Värk viitab esimesel jõulupühal juhtunud Estlinki kaabli kahjustusele, milles nüüd kahtlustatakse Vene varilaevastikku kuuluvat naftatankerit Eagle S.

Ka Rootsi mereväe ülem kirjeldab olukorda tõsisena. Viimastel aastatel oleme näinud palju merealuse infrastruktuuriga seotud juhtumeid. Koos sellega, et meil on Euroopas sõda, oleme võib-olla halvimas julgeolekuolukorras pärast Teist maailmasõda, märgib ta.

Kui Rootsi mereväe ülem on ettevaatlik, et võtta seisukoht, kas Estlinki ja teiste Läänemere sabotaažijuhtumite taga on Venemaa, siis Eesti mereväe ülem Ivo Värk ei usu, et see on juhus.

Ma ei saa kindlalt öelda, aga märgid viitavad sellele (et Venemaa on selle taga). Teame, et seda juhtub praegu regulaarselt ja ma ei usu, et need on lihtsalt juhuslikud ankru kukkumised või õnnetused, ütleb Eesti mereväe ülem väljaandele Ilta-Sanomat.

Ülemate sõnul peavad Soome, Rootsi ja Eesti lähikuudel ja isegi aastatel valmistuma kõikvõimalikeks hübriidohtudeks Läänemerel.

Hea on see, et nüüd, mil Läänemere riikidest on ka Soome ja Rootsi NATO liikmed, oleme hästi valmis neile ohtudele reageerima. Olukord on halb ja kahjuks pole paremaid väljavaateid tulevikus, ütleb Norlén.

Millised on halvimad ohustsenaariumid? Mis võib juhtuda Läänemere hübriidoperatsiooni tulemusena?

Eesti mereväe ülem Värk ütleb, et kujutlusvõimel pole piire.

Võimalikke stsenaariume on palju. Üks halvimaid stsenaariume on see, et Venemaa rakendab Läänemerel pikaajalist ja ulatuslikku mõju. See võib hõlmata veealuse infrastruktuuri kahjustamist, saastamist, kaubalaevanduse häirimist tema territoriaalvetes sõjaliste õppuste läbiviimisega, territoriaalvete kasutamise takistamist või kalapüügilubade kuritarvitamist. Kõik see kokku on võimalik stsenaarium, ütleb Värk.

Norlén toob välja Läänemere reostuse näiteks naftaga. Mereäärse riigi seisukohalt võib üheks ohuks olla näiteks suur naftareostus. Kahju võib teha Venemaa varilaevastiku naftatanker. See oleks väga tõsine olukord ja riikidele raskesti juhitav, sõnab ta.

Samuti seoks see riikide piirivalve ja takistaks neil teha muud tööd, näiteks mereseiret. Loodetavasti me seda stsenaariumi tulevikus ei näe, ütleb Norlén.

Soome, Rootsi ja Eesti võimud harjutasid naftatõrjet koos õppusel viimast korda 2024. aasta sügisel.

Mereväe ülemad peavad võimalikuks, et ka Venemaa võib ühel hetkel hakata Läänemerel oma varilaevastiku laevu sõjalaevadega saatma, et kindlustada nende vedu ja näidata oma jõudu.

See on võimalik. Teisest küljest on see ka Venemaa jaoks üks kallimaid võimalusi. Kui ma oleksin ise Venemaa, siis varustaksin esmalt kaubalaevad näiteks relvajõududega. Aga jah, Venemaa võib hakata oma laevu Läänemerel eskortima, ütleb Eesti mereväe ülem.

Rootsi mereväe ülem Johan Norlén nõustub. Ta tuletab meelde, et Venemaal on õigus oma laevadega rahvusvahelistes vetes liikuda.

Kui Venemaa hakkab oma sõjalaevadega saatma oma varilaevastiku laevu, kas Soome või teised riigid saavad siis ära hoida näiteks ankrute lohistamist või muid katseid merealust taristut saboteerida?

See on huvitav ja võimalik stsenaarium. Kas see on tõenäoline, ma ei tea. Ma arvan, et sellele ei ole ühest kindlat vastust, märgib ta.

See puudutab tihedalt näiteks Soomet, et kes on seaduse jõuga asutus, millised on jõu kasutamise regulatsioonid. Eesti puhul võib olukord olla erinev, ütleb Värk.

Avalikkus on spekuleerinud ka selle üle, et Venemaa varilaevastiku laevad on varustatud luuretehnikaga, millega luuratakse NATO riikide mere- ja õhujõudude tegevuse üle.

Merendusväljaande Lloyd’s List allika sõnul olid Eagle S laev ja teine ​​kahtlustatav varilaevastiku laev varem kohvrites olevate luureseadmetega varustatud. Kohvrite helisalvestised olid Venemaal dekodeeritud.

Küberturvalisuse asjatundja hindas varem, et väited võivad vägagi tõele vastata.

Politsei on öelnud, et Porvoosse juhitud laevalt Eagle S luurevarustust ei leitud.

Kas on võimalik, et kaubalaevadel võib olla luurevarustust?

Igasse suurde laev mahub luurevarustust. See on võimalik, kuid ma ei saa seda kinnitada ega ümber lükata, kuna mul pole selle kohta piisavalt teavet, ütleb Värk.

Seni pole meil teavet selle kohta, et seda oleks juhtunud, kuid midagi ei saa välistada. Jälgime olukorda väga tähelepanelikult ja ka koos liitlastega. See on tõesti kõik, mida ma selle kohta öelda saan, ütleb Norlén.

Sündmused Soome lahel on taas tekitanud diskussiooni olukorra üle Ahvenamaal. Muu hulgas pidas europarlamendi saadik ja endine kaitseväe luureülem Pekka Toveri varem antud intervjuus Ahvenamaad Soome kaitse nõrgaks lüliks.

Toveri jagas oma seisukohti, kui hindas väljaande Ilta-Sanomat palvel, kas MTV-s näidatud seriaali Konflikt stsenaarium Hanko neeme hõivamisest on päriselt võimalik.

Ahvenamaa oleks tõenäolisem sihtmärk, sest Soome sõjalist kohalolekut piirkonnas ei ole ja vasturünnaku tegemine saarele oleks nagunii keerulisem. Eesmärk on sageli tabada selliseid nõrku kohti, ütles Toveri.

Rootsi mereväe ülem kinnitab, et Rootsi on vajadusel valmis Ahvenamaad kaitsma.

Sellele küsimusele on lihtne jaatavalt vastata. Kui oleme mõlemad NATO riigid, oleme valmis aitama ja kaitsma Soomet ja kõiki teisi liitlasi kriisis. Läänemeres on kolm olulist paika: Ahvenamaa, Gotland ja Bornholm. Nende kaitsmine on oluline, ütleb Norlén.

Norlén ei soovi kommenteerida, kas Venemaa konsulaadi eripositsioon Ahvenamaa demilitariseerimise järelevalves tuleks lõpetada.

NATO teatas, et suurendab oma kohalolekut Läänemerel, et kaitsta merealust taristut.

Mereväe ülemad ütlevad, et kuigi see on ka sõnum Venemaale, ei ole laevastiku suurendamine eskalatsioon ega agressiooniakt.

Mereväe kohalolek on iga riigi jaoks loomulik ja NATO on kaitseliit. Venemaa on kaitseliidu olemusest hästi teadlik. Kohaloleku suurendamist Läänemerel ei saa pidada ohustavaks teoks, ütleb Eesti mereväe ülem.

Me ei peaks muretsema NATO kohaloleku pärast. NATO on oma olemuselt kaitseliit. Me ei tohiks olla nii mures selle pärast, mida Venemaa meie tegemistest arvab, ütleb Rootsi mereväe ülem.