Arheoloogid on leidnud Alpidest põhja pool seni vanimad tõendid kristluse kohta.
Frankfurdi arheoloogiamuuseum teatas umbes 1800 aasta vanusest leiust eelmisel nädalal. Seda nimetatakse Frankfurdi hõbeskriptiks.
Artefakt, mida kirjeldatakse kui „puhtalt kristlikku”, ei viita judaismile ega paganlusele, muutes selle oma ajastu jaoks ebatavaliseks. Lisaks pärinevad kõik varasemad tõendid kristluse leviku kohta sellel pool Alpe vähemalt 50 aastat hilisemast ajast.
Seni on ajalookirjutistest leitud vaid viiteid selle kohta, et 2. sajandi lõpus elasid kristlikud rühmad Gallia piirkonnas ja võib-olla ka Ülem-Germaania maakonnas. Kindlad tõendid kristliku elu kohta Rooma impeeriumi põhjapoolsetes piirkondades pärinevad aga alles 4. sajandist.
Artefakt avastati 2018. aastal ja sellest ajast alates on seda uuritud. See on hõbedasele fooliumile graveeritud 18-realine ladina keeles kiri, mis pärineb arheoloogide hinnangul aastast 230 pKr. ja 260 pKr. vahel. Kirjutis leiti 3,5 cm hõbedasse amuletti mähituna.
Arheoloogiline avastus tehti Saksamaal Hesseni kalmistul Maini-äärses Frankfurdis Praunheimi linnaosas. Rooma võimu ajal asus sellel alal linn nimega Nida. Amulett oli umbes 35-45-aastase maetud mehe surnukeha kaelas.
Artefaktil olev kiri algab sõnadega „Püha Tiituse nimel. püha, püha, püha! Jeesuse Kristuse, Jumala poja nimel!”
Ladinakeelsete kirjade ekspert, Frankfurdi Goethe ülikooli arheoloogiaprofessor Markus Scholtz uuris kirja pikka aega.
Umbes 1800 aastat vana hõbedane foolium oli muutunud nii hapraks, et seda ei saanud ilma selle lagunemata avada. Kirjutis avati digitaalselt 2024. aasta mais.
Scholtzi sõnul on tekst erandlik mitmes mõttes ja mitte ainult seetõttu, et see on täielikult ladina keeles.
Sellised pealdised graveeriti amulettidele tavaliselt kreeka või heebrea keeles. Ka tekst on väga peen. Autor pidi olema osav kirjutaja, ütleb Scholtz.
Scholtz määratleb ebatavalisena ka asjaolu, et kirjutis ei sisalda viiteid teistele religioonidele. Scholtzi väitel oli tavaline, et sarnased amuletid sisaldasid viiteid erinevatele religioonidele veel 4. sajandil.
Viidatud on näiteks Jahvele, judaismi kõikvõimsale jumalale, peainglitele või Iisraeli esiisadele nagu Iisak või Jaakob. Sageli on kirjutistes esinenud ka viiteid paganlikele elementidele. Frankfurdi hõbedane kiri on aga puhtalt kristlik.
Eksperdid nõustuvad, et Frankfurdi hõbekiri rikastab suuresti varasemaid uurimusi kristluse leviku ja Rooma võimu hilise perioodi kohta Reini põhjaosas.
