Kui Põhja-Korea sõdurid hakkasid sel sügisel Venemaale saabuma, arvasid mõned Lääne ametnikud, et see on märk sellest, et Kreml teeb jõupingutusi, et saada meeleheitlikult rohkem sõdureid.

Kuid USA luureagentuurid on nüüdseks hinnanud, et lähetamine oli Põhja-Korea, mitte Venemaa idee, kuigi president Vladimir Putin jäi sellega kiiresti nõusse, väidavad Ameerika ametnikud, vahendab New York Times.

Põhja-Korea liider Kim Jong-un on Ukraina ja Lääne hinnangul saatnud Venemaale vähemalt 10 000 sõdurit.

Põhjakorealased on suures osas seotud Vene üksustega, mis alustavad vastupealetungi Ukraina sõdurite kontingendi vastu, mis on alates suvest hoidnud territooriumi Venemaal Kurski oblastis.

USA ametnikud ei usu, et Kim on kohe midagi vastutasuks saanud. Selle asemel näib ta lootvat, et Venemaa maksab tulevikus selle teene tagasi, pakkudes tuge diplomaatilistes võitlustes, abistades kriisi puhkedes ja pakkudes tehnoloogiat.

Ameerika ja Ukraina ametnike sõnul on Põhja-Korea väed nüüd suurel määral võitlusse astunud ja mõned neist on hukkunud.

„Oleme näinud neid Põhja-Korea sõdureid liikumas teiselt liinilt lahinguväljal eesliinidele lahinguväljal, mis on mõeldud aktiivseks lahingutegevuseks,” ütles Valge Maja riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby eelmisel nädalal. „See pole üllatav – ja loomulikult pole ka üllatav, et Põhja-Korea sõdurid kannatavad praegu lahinguväljal kaotusi.”

Ukraina ametnik, kes on jälginud põhjakorealaste liikumist, ütles, et väed suurendavad oma kohalolekut rindel ja tegutsevad koos Vene üksustega.

Selle artikli jaoks intervjueeritud ametnikud soovisid jääda anonüümseks, et jagada tundlikku sõjalist teavet ja luureandmeid. Nad ei kirjeldanud, millal või kuidas USA põhjakorealaste ja venelaste vaheliste arutelude kohta teavet kogus. Kuid nad märkisid, et see ei toimunud kohe pärast lepingu sõlmimist ega selle rakendamist.

Ukraina ametnik ütles, et hukkunud on kuni 200 põhjakorealast ja veidi rohkem on saanud haavata, kuid hoiatas, et venelased üritavad neid kaotusi varjata.

Ameerika ametnike sõnul pole selge, kui tõhusad Põhja-Korea sõdurid on olnud. Põhja-Korea saatis lahingusse oma parima väljaõppe saanud eriüksuslased, kuid paljud näivad olevat alatoidetud.

Ja Põhja-Korea sõduritel pole reaalset lahingukogemust.

Ukraina kõrge ametnik ütles, et Põhja-Korea rühmad ei tundu olevat täielikult integreeritud Venemaa lahingujõududega ja tundusid kohati tegutsevat iseseisvalt, mis on suurendanud ohvrite hulka.

Samal ajal näib ametniku sõnul, et Põhja-Korea sõdurid saavad paremat arstiabi kui nende Venemaa kolleegid. Tihti sõidutatakse haavatud otse Kurski linna suurematesse haiglatesse, minnes lahinguväljale lähemal asuvatest väiksematest madalama kvaliteediga külahaiglatest mööda.

Ameerika ametnike sõnul on Venemaale oluline saada toetus Põhja-Korealt ja Iraanilt, kes mõlemad on sõja ajal sõjalist tuge pakkunud. See on võimaldanud Venemaal hoida eesliinil tugevat suurtükituld ja survestada Ukraina linnu droonirünnakutega kriitilise infrastruktuuri vastu.

Esmaspäeval teatas USA rahandusministeerium uutest sanktsioonidest pankade, laevafirmade ja üheksa isiku vastu vastuseks Kimi toetusele Venemaale ja Põhja-Korea raketikatsetustele.

„Me jätkame kõigi osalejate vastutusele võtmist, kes toetavad rahaliselt ja sõjaliselt Venemaa ebaseaduslikku ja jõhkrat sõda Ukrainas,” ütles Kirby.

Ukraina sissetung Kurski oblastisse augustis šokeeris Kremlit ja üllatas isegi mõnda Ukraina liitlast. See oli esimene kord 10-aastase võitluse jooksul kahe riigi vahel, sealhulgas Venemaa täiemahulise sissetungi ajal alates 2022. aastast, kui Ukraina väed vallutasid ja hoidsid Venemaa territooriumi.

Ameerika ametnikud seadsid esialgu kahtluse alla Ukraina sissetungi tarkuse ja juhtisid tähelepanu sellele, et see on Ukraina eesliinil hädasti vajalike ressursside raiskamine.

Mõned Ameerika ametnikud on aga oma hinnangut muutnud, öeldes, et Ukrainal on seni õnnestunud tappa suur hulk vasturünnakuid sooritanud Vene sõdureid ilma palju kaotusi kandmata.

Ukraina vägede juhataja kindral Oleksandr Sõrski kuulutas hiljuti Kurski operatsiooni edukaks. Teisipäeval Prantsuse väljaandes Le Monde avaldatud intervjuus ütles ta, et pealetung aitas peatada Venemaa pealetungi Harkivi oblastis, mis ohustas Ukraina suuruselt teist linna, ja tõrjuda Venemaa uut pealetungi naaberoblastis.

„Mul polnud valikut,” ütles kindral Sõrski. „Ma pidin selle operatsiooni läbi viima.”

Neljapäeval lubas Putin Ukraina väed Lääne-Venemaalt välja ajada.

„Taastame kõik; pole kahtlust,” ütles ta oma traditsioonilisel aastalõpu pressikonverentsil.

Mõlemad pooled on kandnud tohutuid kaotusi, kuna sõda läheneb kolmeaastasele piirile. Ukrainal, kahest vastasest väiksemal on raskusi oma ridade täitmisega isegi pärast mobilisatsiooniea langetamist ja kooskõlastatud mobilisatsioonitegevust. Ukraina liitlased on kutsunud president Volodõmõr Zelenskit üles alandama vanust veelgi.

Ukraina on hädas ka relvade nappusega ning USA-s on kongressi vabariiklased muutunud üha tõrksamaks täiendava sõjalise abi andmise heakskiitmisel.

Kuigi Vene väed saavutavad lahinguväljal pidevalt edusamme, on Lääne hinnangul hakanud ka nemad tundma oma kaotuste pinget.

Ameerika hinnangul on sõjas hukkunud või haavatud umbes 600 000 Vene sõjaväelast. Ja hukkunute määr on viimasel kuul tõusnud, kuna Moskva on alustanud püüdlusi Kurski tagasivõtmiseks ja territooriumi suurendamiseks Ukraina idaosas.

Venemaa kulutab ka oma järelejäänud sõjalist riistvara üha kiirenevas tempos.

Valitud president Donald Trump on lubanud survestada nii Ukrainat kui ka Venemaad rahulepingu sõlmimiseks. Selle tulemusena usuvad mõned Venemaa ametnikud, et nende suured kaotused kestavad vaid nii kaua, kuid nende aken suurema territooriumi hõivamiseks võib sulguda, ütlesid USA ametnikud.