Soome lõunaosas Vihti vallas elanud professori Raimo Kantola (69) surm on kvalifitseeritud mõrvaks. Teos kahtlustatakse Kantola enda lapsendatud poega.

Vihti vallas Ojakkalas ründas esmaspäeva, 26. augusti õhtul oma vanemaid 27-aastane poeg. Isa suri saadud vigastustesse sündmuskohal ning raskelt vigastatud ema toimetati kiirabiga haiglasse, vahendab Iltalehti.

Emaga seoses on esitatud süüdistus mõrvakatses.

Asi jõudis täna kolmapäeval, 4. detsembril Lääne-Uusimaa kohtusse.

Politsei uuris veretööd algul kui tapmist ja tapmiskatset. Politsei põhjendas eeluurimise ajal seda sellega, et teos puudusid planeerimisele viitavad tunnused.

Mees on teo omaks võtnud, kuid eeluurimisel selgitusi ei andnud.

Ta on küll öelnud, et on sellise kuriteo toime pannud, kuid sellest rohkem pole ta eeluurimisel rääkinud, ütles kriminaalkomissar Rauli Salonen septembris Iltalehtile.

Mõrvas süüdistataval on olnud vaimse tervise häired, käitumishäired ja varasemad kuriteod.

Iltalehti uurimise põhjal oli ta võimudega sageli pahuksis ka enne viimast verevalamist. Ta on olnud jälgimise all ja põhjustas politseioperatsiooni juba enne augustisündmusi. Muu hulgas on ta pussitanud politseikoera.

Poega süüdistatakse ka tapmiskatses. Süüdistus puudutab varasuvel toimunud pussitamist. Ohver oli mehe lapsepõlvesõber Oskari, kes meest mõnda aega võõrustas. Mees oli enne seda vanglast vabanenud.

See juhtum võeti kolmapäeval ka kohtus arutusele.

Iltalehti intervjueeris augustis pärast Vihti juhtumit süüdistatava lapsepõlvesõpra. Toona imestas lapsepõlvesõber, miks mees pärast tema vastu suunatud rünnakut vabadusse lasti.

See on ärritav, et ta vabastati pärast minu juhtumit. Oli vaid aja küsimus, millal midagi sellist järgmiseks juhtub, ütles Oskari Iltalehtile.

Tapetud professor Raimo Kantola tegi tähelepanuväärse karjääri info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakonnas Aalto ülikoolis.

Ta on pensionipõlves osalenud ka vabatahtlikus töös Vihtisse tulnud ukrainlaste abistamiseks.

Kantola saatus on vapustanud nii tööringkonda kui ka vabatahtliku tööga seotud sõpru.

Kantolaga üle 20 aasta töötanud Jose Costa Requena kirjeldas professorit kui rahulikku ja vastutulelikku meest. Kantola oli talle mentor ja isakuju, kellel on olnud tema elus suur tähtsus.

Ta ei väärinud sellist saatust. Eelkõige oma pere poolt, rääkis Costa Requena augustis Iltalehtile.

Aastakümneid Vihtis vabatahtlikuna tegutsenud Päivi Veikkolainen kirjeldas Kantolat kui hindamatut abimeest ukrainlaste abistamisel.

Nad olid mõlemad ülemaailmsed rahuvalvajad, kirjeldas Veikkolainen abielupaari.